Permanent Representation of Estonia to the UN :: Uudised http://www.un.estemb.org/est est http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss WiseCMS 2.0 hille.lepp@vm.ee hille.lepp@vm.ee Eesti soovib infotehnoloogiliste võimaluste kasutamist rahvusvaheliselt naiste õiguste edendamisel http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1009 <p>ÜRO peakorteris toimunud arutelul infotehnoloogia ja interneti rollist naiste õiguste edendamisel ütles välisminister Urmas Paet, et vaatamata viimase paarikümne aasta pingutustele võrdõiguslikkuse tagamiseks on naised jätkuvalt ebasoodsas olukorras. "Paljudes ühiskondades mõjutavad naiste ja tüdrukute positsiooni ning sissetulekut jätkuvalt iganenud sotsiaalsed normid ja käitumismudelid," märkis Paet. "21. sajandil on oluline kasutada infotehnoloogia võimalusi, et kinnistunud arusaamu muuta," lisas ta.</p><p>Kõige olulisem on Paeti sõnul panustada haridusse, kuna uuringute kohaselt on selge seos koolis õpitud aastate ja hilisema sissetuleku vahel. "IKT lahendused toetavad oluliselt hariduse kättesaadavust näiteks kõrvalistes piirkondades, kus puuduvad koolimajad, kuid saab kasutada veebipõhist õpet," märkis ta.</p><p>Eesti välisministri sõnul on selge seos ka väljendusvabaduse – seda nii avalikus- kui ka virtuaalruumis – ja demokraatliku kodanikuühiskonna edendamise vahel. ,,Interneti kättesaadavus aitab inimestel poliitikakujundamises osaleda," lausus Paet.</p><p>Kahjuks näitab statistika, et paljud riigid ei anna kogu rahvale interneti kasutamiseks võrdseid võimalusi. Rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu ITU andmetel kasutab internetti ligi 200 miljoni võrra vähem naisi kui mehi. "Eestis on infotehnoloogia võimaluste julge kasutamine aidanud kaasa nii ettevõtluse arendamisele kui kodanikuühiskonna ja kõigi sotsiaalsete gruppide kaasamisele," märkis Paet.</p><p>Internetile juurdepääsu ja sotsiaalmajandusliku arengu positiivseid seoseid ning vajadust kõigile avatud ja võrdset interneti juurdepääsu laiendamist toetada tähtsustasid arutelul ka Helen Clark, ÜRO arenguprogrammi juht, Lakshmi Puri, ÜRO naiste õiguste kaitse agentuuuri juht ning vabaühenduste esindajad. Arutelu toimus Eesti eestvedamisel koostöös Botswana ja Mongooliaga ning ÜRO soolise võrdõiguslikkuse agentuuriga UNWOMEN ja ÜRO arenguprogrammiga. Arutelu toimus ÜRO naiste staatuse komisjoni 58. istungjärgu käigus.</p><p>Eesti on praegu ka internetivabaduse koalitsiooni eesistuja ning aprilli lõpus toimub Tallinnas koalitsiooni aastakonverents teemal „Vaba ja turvaline internet kõigile“.</p> Wed, 12 Mar 2014 16:10:03 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1009 Eesti andis üle oma rahvusvahelise relvakaubanduslepingu heakskiitmiskirja http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1008 <p>Nr 132-E</p> <p><br> Eesti andis ÜROs üle oma rahvusvahelise relvakaubanduslepingu (ATT) heakskiitmiskirja.<br> <br> Välisminister Urmas Paeti sõnul oleks lepingu jõustumine tähelepanuväärne saavutus, sest see on esimene juriidiliselt siduv rahvusvaheline leping, mis reguleerib riikidevahelist tavarelvade eksporti, importi ja transiiti. ”Lepingu jõustudes suureneb riikide vastutus relvatarnete eest, mis aitab kaasa rahu ja julgeoleku kindlustamisele,“ ütles välisminister Urmas Paet. „Samuti kahaneb ebaseaduslik relvakaubandus ning sellega kaasnevad inimohvrid ja kannatused,“ lisas Paet.</p> <p>Välisministri sõnul hukkub relvakonfliktides igal aastal üle 500 000 inimese, kellest enamus on tsiviilisikud, sealhulgas 66 000 naist ja last.<br> <br> ATT-ga keelustatakse tavarelvade, laskemoona ja relvaosade tarned, kui sellega rikutakse ÜRO relvaembargosid või muid asjakohaseid siduvaid rahvusvahelisi kohustusi või kui nende relvadega võidakse panna toime inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid. Tarneotsuste tegemisel peavad riigid arvesse võtma nende vedude mõju rahule ja julgeolekule. Samuti peavad riigid arvestama, et relvi ei kasutataks rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste tõsisteks rikkumisteks ja rahvusvahelisele organiseeritud kuritegevusele ning terrorismile kaasa aitamiseks. Arvesse tuleb võtta ka relvade illegaalsele turule liikumise ohtu.<br> <br> Välisminister Paeti sõnul on relvakaubandusleping Eestile oluline mitmel põhjusel. “Leping kontrollib rohkem suuremaid relvatarnijaid, sealhulgas agressiivsete kavatsustega riike, kui väiksemaid ja enesekaitsele keskenduvaid riike,” ütles Paet. “Kokkuleppe tulemusena peaks vähenema illegaalne relvakaubandus ja tsiviilohvrite arv konfliktipiirkondades, eriti Aafrikas, ning tugevnema rahvusvaheline julgeolek,” lisas ta.<br> <br> Samuti leidis Paet, et Eesti ettevõtjatele on kasulik kui ekspordikontroll on ühtlaselt tugev kogu maailmas luues ettevõtjatele võrdsemad tingimused. “Eesti kui tugeva impordi- ja transiidikontrolliga riigi sisejulgeoleku huvides on, et kontroll oleks tugev ka teistes riikides,” lisas ta.<br> <br> Eesti strateegilise kauba kontrolli korraldusse ATT suuri muudatusi ei too kuna Eesti vastava valdkonna õiguskeskkond ja praktiline korraldus vastavad juba praegu parimatele rahvusvahelistele tavadele. Eesti on valmis kas bilateraalselt või läbi Euroopa Liidu abiprogrammide jagama oma kogemusi ja teadmisi ATT rakendamisel ka teiste maailma riikidega, kes alles hakkavad looma oma riiklikku strateegilise kauba kontrolli süsteemi.</p> <p>Lisaks Eestile andsid 2. aprillil New Yorgis ÜRO peasekretärile üle oma ratifitseerimiskirjad Bulgaaria, El Salvador, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Malta, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia, Taani ja Ungari.</p> <p>Seni on ATT ratifitseerinud 13 riiki. Lepingu üleilmseks jõustumiseks on vajalik selle ratifitseerimine 50 riigi poolt.&nbsp;&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND<br> 637 7618<br> 5695 2252<br> <a href="mailto:press@mfa.ee">press@mfa.ee</a><br> <a href="http://www.vm.ee" title="www.vm.ee">www.vm.ee</a></p> Fri, 04 Apr 2014 06:25:17 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1008 Välisminister Urmas Paet ÜRO julgeolekunõukogus: riigid vastutavad tsiviilelanike kaitse eest relvakonfliktides http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-990 Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO julgeolekunõukogus tsiviilisikute kaitsele relvastatud konfliktides keskendunud arutelul, et riigid peavad vastutama&nbsp; lahenduste leidmise eest tsiviilisikute ohutuse tagamiseks. „Tihti ei piisa siiski konfliktide süvenedes kõigist ettevaatusabinõudest ning rahvusvaheline kogukond peab ÜRO julgeolekunõukogu kaasabil inimelude päästmiseks otsustavalt tegutsema,” lausus ta.<p>Paeti sõnul on ÜRO rahuvalvajatel tihti keskne roll rahu taastamisel ning eelkõige inimelude kaitsmisel. „Eesti jätkab ÜRO rahuvalve toetamist. Eelmisel aastal suurendasime oma panust&nbsp; rahuvalvesse märkimisväärselt,” ütles välisminister. „Osaleme ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA Malis ning UNTSO missioonil Lähis-Idas. Samuti otsustasime osaleda Euroopa Liidu rahutagamismissioonil Kesk-Aafrika Vabariigis,” lisas ta.</p><p>ÜRO julgeolekunõukogu peab Paeti sõnul andma missioonidele selge mandaadi. „Tugevdamaks võimalusi tsiviilisikute kaitseks, peaks ÜRO julgeolekunõukogu jälgima ka oma otsuste elluviimist,” märkis ta.</p><p>Eesti jaoks on väga oluline konfliktipiirkonnas olevate tsiviilisikute inimõiguste tagamine. ,,Eesti on suunanud oma arengukoostöö- ja humanitaarabipanust seda kõige rohkem vajavate inimeste toetuseks Afganistanis, Malis, Süürias, Lõuna-Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Somaalias ja mujal. „Kahjuks on humanitaarorganisatsioonidele, kes näevad palju vaeva abi toimetamisega kõige kaitsetumas olukorras olijateni, see töö tihti tehtud keeruliseks ja raskeks. Seetõttu peab ÜRO julgeolekunõukogu saatma väga selge sõnumi kõigile relvastatud konflikti osapooltele, mis aitaks kaasa humanitaarabi abivajajateni jõudmisele,” rõhutas ta.</p><p>Paeti sõnul lasub riikidel kohustus sõjakurjategijad ja inimõiguste rikkujad vastutusele võtta. ,,Kuid lisaks riikide seadusandlusele tuleb pidevalt tugevdada ka rahvusvahelist kriminaalõigust. Eriti tähtis on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu roll edasiste kuritegude ärahoidmisel – kuid kohus saab tõhusalt tegutseda vaid siis, kui valitsused kohtuga koostööd teevad,” märkis ta.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</p><p>ÜRO julgeolekunõukogu avatud debati tsiviilisikute kaitsest relvastatud konfliktides korraldas Leedu ÜRO julgeolukunõukogu veebruarikuise eesistujana.</p><p>Välisminister Paet andis New Yorgis ka ÜRO peaskretärile hoiule laste kaasamist relvakonfliktidesse käsitleva lapse õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimiskirja ning kohtus ÜRO peasekretäri eriesindajaga laste ja relvastatud konfliktide küsimuses Leila Zerrougui'ga.</p> Wed, 12 Feb 2014 20:33:29 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-990 Internetivabadus on osa inimõigustest http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-950 <p>Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO peaassamblee raames toimunud internetivabaduse edendamise arutelul, et ÜROl on oluline roll liikmesriikide seas ühtse arusaama tekitamisel infotehnoloogia kasutamisest ja selle turvalisusest.</p><p>Eesti peab Paeti sõnul oluliseks väljendusvabaduse tagamist ja kaitset nii avalikus kui ka virtuaalruumis. ,,Rahvusvahelisel õigusel ning eelkõige ÜROl on oluline roll vaba, turvalise ja kättesaadava küberruumi edendamisel," lausus Paet. ,,Eesti jaoks on virtuaalne väljendusvabadus inimõiguste lahutamatu osa ja väljendusvabaduse toetamine internetis on sama oluline, kui kõik teised inimõiguste kaitse ning edendamisega seotud tegevused,“ märkis ta.</p><p>Paet ütles, et internetivabaduse koalitsiooni praeguse eesistujana peab Eesti oluliseks lähtuda vaba ja turvalise interneti ideest, mis on mõjus vahend poliitiliseks, majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks 21. sajandil. ,,Järgmise aasta aprillis Tallinnas toimuv internetivabaduse konverents põhinebki neil märksõnadel,“ lisas ta.</p><p>ÜROs internetivabaduse edendamise arutelu (Strategy Session: Advancing the Internet Freedom, Security and Development Agenda in the UN) korraldas Rootsi koostöös Rahvusvahelise Rahu Instituudiga (International Peace Institute – IPI).<br></p> Sat, 28 Sep 2013 21:07:07 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-950 Eesti viib lõpule ühinemise rahvusvahelise relvakaubanduslepinguga http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-936 ÜRO peakorteris toimus rahvusvahelise relvakaubanduslepingu jõustamise teemaline kohtumine. Välisminister Urmas Paeti sõnul plaanib Eesti anda oma ühinemiskirja enne aasta lõppu ÜRO peasekretärile hoiule.<p>Eesti välisminister kirjutas rahvusvahelisele relvakaubanduslepingule alla ÜROs selle aasta juunis. ,,Kokkulepe on ajalooline teetähis relvastuskontrolli ja inimõiguste valdkonnas. Leping seab selged ja kõrged standardid illegaalse relvakaubandusega võitlemiseks ning tsiviilohvrite arvu vähendamiseks konfliktipiirkondades,” märkis Paet.</p><p>Eesti loodab, et leping, millele on juba üle 80 riigi alla kirjutanud, jõustub paari aasta jooksul ning sellega ühinevad kõik riigid – sealhulgas suured relvade eksportijad ja importijad. ,,Soovime, et leppest saaks üldtunnustatud rahvusvaheline kokkulepe, mille põhimõtteid järgitaks iga tarneotsuse puhul, sest ainult nii saame me päästa elusid," märkis Paet. Relvastatud konfliktides hukkub igal aastal üle poole miljoni inimese, kellest enamus on tsiviilisikud ning nende seas on ligikaudu 66 000 naised ja lapsed.</p><p>Rahvusvahelise relvakaubanduslepingu (Arms Trade Treaty) ettevalmistusi alustati ÜROs 2006. aastal, aga lepingu idee pärineb 1997. aastast, Costa Rica endiselt presidendilt, Nobeli preemia laureaadilt Óscar Arias’elt. Lepe töötati välja ÜRO diplomaatilisel konverentsil 2.-27. juulil 2012 ja läbirääkimiste lõppvoorul 18.-28. märtsil 2013. Lepingu vastuvõtmise poolt hääletasid 2. aprillil 2013 ÜRO peaassambleel 154 riiki, vastu olid Põhja-Korea, Süüria ja Iraan. Relvakaubanduslepingule kirjutas 3. juunil 2013 New Yorgis alla 67 riiki.</p><p>Eesti oli läbirääkimiste lõppvooru üks asepresidentidest.</p><p>2012. aastal olid peamised tavarelvade eksportijad USA (30% eksporditurust), Venemaa (26%), Saksamaa (7%), Prantsusmaa (6%) ja Hiina (5%). Peamised tavarelvade importijad on India, Hiina, Lõuna-Korea, Pakistan ja Singapur. Relvakaubandust ei reguleeri praeguseni ükski globaalne kokkulepe. Ajaloos tehti üks katse Rahvaste Liigas 1925. aastal sõlmida Relvakaubanduse konventsioon, aga siis kokkulepet ei saavutatud.</p><p>Viimane globaalne kokkulepe relvastuskontrolli valdkonnas oli Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping 1996. aastal, mis pole aga seni jõustunud.</p> Mon, 30 Sep 2013 19:02:40 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-936 Eesti ühines maailma esimese rahvusvahelise relvakaubanduslepinguga http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-908 <p>Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO peakorteris New Yorgis rahvusvahelise relvakaubanduslepingu (<em>Arms Trade Treaty</em>) allakirjutamisel, et kokkulepe on ajalooline teetähis relvastuskontrolli ja inimõiguste valdkonnas.</p><p>,,Esimene globaalne relvakaubandusleping ajaloos seab selged ja kõrged standardid, mis vähendavad illegaalset relvakaubandust ning tsiviilohvrite arvu konfliktipiirkondades,” märkis Paet. ,,Rahvusvaheline julgeolek tugevneb, sest kokkuleppes sisalduvad olulised inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse klauslid, mida relvade tarneotsuste tegemisel arvestama peab,” lisas ta.</p><p>Paeti sõnul on erakordne, et kokkulepe on saavutatud väga tundlikus – relvakaubanduse – valdkonnas, mis puudutab otseselt riikide julgeolekut, aga ka inimõigusi ja ärihuvisid. ,,Samuti on märkimisväärne, et kokkulepe saavutati ÜROs, kus läbirääkimistel osalesid kõik riigid,” lisas ta.</p><p>Eesti soovib, et lepingust saaks üldtunnustatud rahvusvaheline kokkulepe, mille põhimõtteid järgitaks iga tarneotsuse puhul. Relvakaubanduslepingule kirjutas 3. juunil New Yorgis alla 67 riiki. ,,Loodame, et leping jõustub peagi ning sellega ühinevad kõik riigid – sealhulgas suured relvade eksportijad ja importijad,“ märkis Paet. ,,Relvastatud konfliktides hukkub igal aastal üle poole miljoni inimese, kellest enamus on tsiviilisikud ning nende seas on ligikaudu 66 000 naised ja lapsed,” ütles Paet. Ta lisas, et iga 6 nädala jooksul kulutatakse maailmas relvastusele rohkem, kui on maksma läinud ÜRO rahutagamisoperatsioonid viimase 60 aasta jooksul.</p><p>Eesti rakendab Paeti sõnul lepingu põhimõtteid ja tarneotsuste standardeid. ,,Eesti relvakaubanduse kontrollisüsteem on hea eeskuju teistele väiksematele ja peamiselt impordi- ning transiidimaadele, keda on maailmas enamus,” sõnas välisminister. ,,Oleme kaasa aidanud kontrollisüsteemide ülesehitamisele Gruusias, Armeenias ja Indoneesias koostöös Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liiduga ning töö jätkub.”</p><p>Rahvusvahelise relvakaubanduslepingu ettevalmistusi alustati ÜROs 2006. aastal, aga lepingu idee pärineb 1997. aastast, Costa Rica endiselt presidendilt, Nobeli preemia laureaadilt Óscar Arias’elt. Lepe töötati välja ÜRO diplomaatilisel konverentsil 2.-27. juulil 2012 ja läbirääkimiste lõppvoorul 18.-28. märtsil 2013. Lepingu vastuvõtmise poolt hääletasid 2. aprillil ÜRO peaassambleel 154 riiki, vastu olid Põhja-Korea, Süüria ja Iraan.</p><p>Eesti oli läbirääkimiste lõppvooru üks asepresidentidest.</p><p>2012. aastal olid peamised tavarelvade eksportijad USA (30% eksporditurust), Venemaa (26%), Saksamaa (7%), Prantsusmaa (6%) ja Hiina (5%). Peamised tavarelvade importijad on India, Hiina, Lõuna-Korea, Pakistan ja Singapur. Relvakaubandust ei reguleeri praeguseni ükski globaalne kokkulepe. Ajaloos tehti üks katse Rahvaste Liigas 1925. aastal sõlmida Relvakaubanduse konventsioon, aga siis kokkulepet ei saavutatud.</p><p>Viimane globaalne kokkulepe relvastuskontrolli valdkonnas oli Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping 1996. aastal, mis pole aga seni jõustunud.</p><p>Veel lisainfot: <a title="http://www.un.org/disarmament/ATT/" href="http://www.un.org/disarmament/ATT/">http://www.un.org/disarmament/ATT/</a></p> Sun, 02 Jun 2013 23:52:48 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-908 Eesti ühines Rahvusvahelises Kriminaalkohtus agressioonikuritegu käsitlevate muudatustega http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-891 27. märtsil andis Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga ÜRO õigusküsimuste asepeasekretärile Patricia O'Brienile New Yorgis üle Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimiskirja. Põhiosas käsitlevad muudatused agressioonikuritegu.<p>Üleandmise juures viibis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide assamblee president Tiina Intelmann, kes väljendas heameelt ratifitseerimiskirja hoiuleandmise üle ja julgustas ka teisi riike Eesti eeskuju järgima.</p><p>Suursaadik Kolga sõnul on Eesti teine Euroopa Liidu riik ja viies riik maailmas, kes agressioonikuritegu puudutavad muudatused ratifitseerib. „Muudatuste eesmärk on võimaldada riikide poliitiliste ja sõjaliste juhtide kohtu alla andmist agressiooni vallapäästmise eest,“ märkis Kolga. „Samuti kaitsevad muudatused võimalikke agressiooni ohvreid,“ lisas ta.</p><p>Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab õiguse uurida agressioonikuritegusid alates 2017. aastast tingimusel, et Kampala muudatused on ratifitseerinud 30 riiki, mistõttu on oluline, et kokkulepitud muudatused ratifitseeriks võimalikult paljud osalisriigid.</p><p>Eesti on korduvalt kutsunud riike üles ratifitseerima Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loonud Rooma statuuti ning samuti kohtu liikmesriike ühinema Kampala muudatustega.</p><p>Selleks, et füüsilist isikut saaks agressioonikuriteo eest vastutusele võtta, peab olema toime pandud agressiooniakt. Agressioonikuritegu kujutab endast agressiooniakti kavandamist, ettevalmistamist, algatamist või elluviimist isiku poolt, kelle positsioon võimaldab tal tõhusalt kontrollida või suunata riigi poliitilist või sõjalist tegevust. Seega võivad agressioonikuriteo toime panna eelkõige riigipead ja valitsusjuhid, samuti sõjalised juhid. Agressiooniakt tähendab ühe riigi poolt sõjalise jõu kasutamist teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu. Lisaks peab agressiooniakt oma iseloomult, raskuselt ja ulatuselt kujutama endast ÜRO põhikirja ilmset rikkumist.</p><p>2010. aasta juunis Uganda pealinnas Kampalas olid kokkuleppe saavutamisel peamisteks erimeelsusi põhjustavateks küsimusteks kohtu jurisdiktsiooni teostamise tingimused. Saavutati kompromiss, mille kohaselt võib esmajoones taotleda kohtult menetluse algatamist ÜRO Julgeolekunõukogus. Samas võib teatud tingimustel taotleda uurimise algatamist ka riik ise, samuti võib seda teha kohus omal algatusel.</p><p>Rooma statuudi Kampala muudatuste koostamise tingis asjaolu, et 1998. aastal toimunud rahvusvahelisel konverentsil, mis lõppes Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loonud Rooma statuudi vastuvõtmisega, ei suudetud agressioonikuritegu käsitlevas kokku leppida.</p><p>Fotod: <a title="http://tinyurl.com/cugrnbw " href="http://tinyurl.com/cugrnbw">http://tinyurl.com/cugrnbw </a></p> Wed, 27 Mar 2013 19:27:37 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-891 ÜRO peakorteris avati Eesti kunstnike näitus „Sõleroosid“ http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-879 Eesti alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Margus Kolga avas 25. veebruaril New Yorgis ÜRO peakorteris Eesti kunstnike Gled-Airiin Saarso ja Anna-Helena Saarso tekstiiliehete näituse „Sõleroosid“.<br><br>Eesti suursaadiku Margus Kolga sõnul tõmbab kunstnikest ema ja tütre näitusel väljas olevate ehete värvide ning materjalide valik paralleele maailma eripaikade põlisrahvaste käsitöö ja traditsioonidega.<p>Näitus „ Sõleroosid“ on soov teha kunstilisi katsetusi erinevate kangastega andmaks edasi Eesti kaunite rahvusehete vorme, mustreid ja detaile. Laulupeo aasta, lapinäituse roositeema ja huvi rahvuslike ornamentide sidumiseks tänapäevase eluga, on ajendanud kunstnike loomingilisi otsinguid. Taieste valmistamiseks on kasutatud linaseid kangaid, nööre, neete ja metallkinnitusi.<br> <br> Näitus on ÜRO peakorteris avatud 15. märtsini.<br><br> Galerii: <a title="http://indigenousmodernity.portfoliobox.me/gallery" href="http://indigenousmodernity.portfoliobox.me/gallery">http://indigenousmodernity.portfoliobox.me/gallery</a><br></p> Thu, 28 Feb 2013 18:35:23 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-879 Välisminister Urmas Paet: naistevastase vägivalla vastu relvakonfliktides tuleb tõhusamalt võidelda http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-876 <p>Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO peakorteris New Yorgis Eesti eestvedamisel toimunud naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kohtumisel, et Eesti peab väga oluliseks võidelda naistevastase vägivalla vastu nii relvakonfliktides kui ka konfliktijärgselt. „Väga tähtis on selgitada välja võimalikud süüdlased – nad ei pruugi alati olla sõjaväelased, vaid võivad olla ka muudel mõjukatel positsioonidel ja seetõttu end karistamatuna tunda,“ lisas ta. Viimaste aastate jooksul on mitmetes konfliktides sõjataktikana kasutatud seksuaalset vägivalda ja seksuaalse vägivallaga ähvardamist. „Nii on see olnud relvakonfliktides Cote d’Ivoire’is, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Süürias ja Malis,“ lausus Paet. </p><p>Võitlus karistamatusega on Paeti sõnul samuti üks Eestile väga olulistest teemadest – Rahvusvahelise Kriminaalkohtu assamblee president Tiina Intelmann on korduvalt tõstatanud küsimuse naiste ja tütarlaste vastasest seksuaalvägivallast sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ning genotsiidi kontekstis. „Kriminaalkohtu uurimine võib ära hoida edasiste kuritegude toimepanemise, samuti on kohtule prioriteet kahju hüvitamine just seksuaalvägivalla ja soolisest ebavõrdsusest ajendatud kuritegude ohvritele,“ lausus Paet. „Kuid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu õigusemõistmisest üksi ei piisa, ka riikidel endil peavad olema selliste kuritegude üle õigusemõistmiseks vajalikud seadused.“</p><p>Paeti sõnul tuleks naisi enam kasutada ka rahuvahendustegevuses. „Tihti puudub traditsioonide ja kultuuri, aga ka religiooni ja hariduse tõttu rahuvahendamisel naiste osalus. Kuid seda on väga vaja,“ ütles ta. „Naised on valmis tegutsema ja juhtrolli võtma. Nii on see pärast niinimetatud Araabia kevadet mitmetes riikides – näiteks Sri Lankal, El Salvadoris, Libeerias, Nepalis ning paljudes teises riikides,“ lisas ta.</p><p>Eesti välisministri sõnul tuleb julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325, mis käsitleb naiste olukorra parandamist relvakonfliktides tõhusamalt rakendada. „2000. aasta oktoobris vastu võetud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 tunnistati sõdade ja konfliktide ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele – nüüd, 12 aastat hiljem tuleb saavutatule hinnang anda,“ märkis Paet. „Eesti seisukohalt on liiga palju tegeletud korralduslike küsimustega ning liiga vähe sisuga,“ ütles ta.</p><p>Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1325 on Paeti sõnul põimitud julgeolekut, arengut ja inimõigusi puudutav. „Kuid lisaks neile põhielementidele seonduvad selle teemaga veel mitmed teised küsimused, nagu näiteks vastutus kaitsta põhimõte, humanitaarabi ja arengukoostöö, küsimus laste olukorrast relvakonfliktides, seksuaalset vägivalda puudutav ning haridusega seonduv,“ lausus Paet. „Seetõttu on kitsas lähenemine sellele teemale mõeldamatu,“ lisa ta.</p><p>Samuti märkis Eesti välisminister, et kuigi resolutsioon 1325 puudutab naisi sõjalistes konfliktides on selle küsimusega oluline tegeleda ka ühiskondadel, kus selliseid konflikte ei ole. „Väga tähtis on ennetustegevus ja naiste võrdõiguslikkuse tagamine,“ märkis ta.</p><p>Välisminister Paet andis kohtumisel ka põhjaliku ülevaate 2010. aastal vastu võetud Eesti rahvuslikust tegevuskavast julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamisel.<br> ÜRO peakorteris toimunud kohtumise „ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 – mis saab edasi?“ korraldasid Eesti ja Armeenia alalised esindused ÜRO juures koostöös ÜRO ja mitmete valitsusväliste organisatsioonidega. Kohtumise eesmärk oli rääkida väljakutsetest seoses julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamisega ning julgustada liikmesriike sel eesmärgil välja töötama tegevuskavasid ja võtma endale kohustusi teemaga tegelemiseks. <br> <br> Fotod: <a title="http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157632916568495/" href="http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157632916568495/">http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329165...</a></p> Tue, 05 Mar 2013 18:39:10 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-876 Välisminister Urmas Paet: naistevastase vägivallaga võitlemiseks ei piisa vaid strateegiatest http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-875 <p>Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO peakorteris New Yorgis Naiste staatuse komisjoni istungjärgul, et Eesti peab väga oluliseks rahvusvahelisi kokkuleppeid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.</p><p>Eesti välisministri sõnul ei piisa vaid strateegiatest, et naistevastase vägivallaga võidelda. „Selleks on vaja mitmeid omavahel seotud tegevusi – ennetavaid tegevusi, millesse on kaasatud elanikkond laiemalt ning valitsusvälised organisatsioonid. Samuti on vajalik toetussüsteem – varjupaigad ja abitelefonid – vägivalla ohvritele,“ märkis Paet. „Väga oluline on aga ka koostöö kõigi osapoolte – kodanikuühiskonna ja valitsuse, erinevate asutuste vahel,“ lisas ta.</p><p>Paeti sõnul on naiste õiguste edendamiseks oluline ka seadusandlik raamistik – Eestis on olemas arenguplaan vägivalla vähendamiseks ning kriminaalpoliitika arendamiseks, samuti on vastu võetud tegevuskava julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks. Eesti välisminister tähtsustas ka Pekingi deklaratsiooni põhimõtteid ja nende täitmiseks koostatud tegevuskavast kinnipidamise vajadust.</p><p>Selleaastase Naiste staatuse komisjoni istungi peateema on võitlus naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu. Lisaks ohvritele kvaliteetsete teenuste tagamisele on võtmesõnaks esmane ennetus, mis on paljus hariduse ja hoiakute muutmise küsimus.</p><p>Eesti esmase ennetuse positiivseid praktikaid tutvustas istungjärgu kõrgetasemelises ekspertide paneeldiskussioonis ka sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter. „Soopõhine vägivald on üks julmemaid soolise ebavõrdsuse ilminguid,“ ütles Kanter. „Muudatused paremuse poole algavad esmalt julgusest näha ja tunnistada ebavõrdsust. Samas on väga raske tunnistada, et elame ebaturvalises ühiskonnas, kus vägivalla ohvriks langetakse ainuüksi soolise kuuluvuse tõttu. Seetõttu peamegi tähtsaks inimeste teadlikkuse tõstmist oma õigustest, aga ka abisaamise võimalustest. Igal inimesel on õigus turvalisele ja vägivallavabale elule,“ rõhutas Kanter.</p><p>Naiste staatuse komisjon on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste tagamiseks loodud ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu alamkomisjon, mis koosneb 45 liikmest. Eesti on komisjoni liige 2011-2015. Igal aastal kogunevad liikmesriikide esindajad ÜRO peakorterisse New Yorki, et anda hinnang soolise võrdõiguslikkusega seotud arengutele, rääkida väljakutsetest ning tõhustada rahvusvahelisi standardeid soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamiseks. Istungil osalevad koos valitsusesindajatega ka vabaühendused.</p><p>Käimasoleval 57. istungil on naistevastase vägivalla probleemi käsitlemise kõrval tähelepanu all ka naiste ja meeste võrdsed kohustused, sealjuures HIV/AIDSi haigestumise ärahoidmisel ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete arvestamine aastatuhande arengueesmärkide täitmisel. Kaks nädalat vältava kõrgetasemelise debati ja ümarlaudadega paralleelselt töötavad riigid lõppjärelduste tekstiga. Lõppjärelduste eesmärk on teadvustada naistevastase vägivalla erivormide vastase võitluse ja ennetusega seotud probleeme ning pakkuda neile rahvusvahelise kandepinnaga lahendusi.</p><p>Fotod: <a title="http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157632929337652/" href="http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157632929337652/">http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329293...</a></p> Wed, 06 Mar 2013 18:38:06 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-875 Välisminister Urmas Paet kohtus ÜRO asepeasekretäri Jan Eliassoniga http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-874 Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis ÜRO asepeasekretäri Jan Eliassoniga kohtudes, et õigusriikluse tugeva toetajana peab Eesti väga tähtsaks riigi tegutsemist oma kodanike heaks ning nende võimaluste edendamiseks ja kaitseks. „Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga karistamatuse vältimiseks on väga oluline, see on eeldus kohtu võimele tagada seadust ja õiglust,“ märkis Paet. „Lubadustega õigusriiklust arendada peavad kaasnema ka reaalsed tegevused. Eesti lubadused Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loonud Rooma statuudi täiendustega ühinemiseks ning lapse õiguste konventsiooni lisaprotokolli, mis käsitleb lapsi relvakonfliktides ratifitseerimiseks täituvad peagi,“ lisas ta.<p>Välisministri sõnul annab Eesti nii kahe- kui mitmepoolse koostöö käigus edasi Eesti kogemust ja õppetunde heade valitsemistavade rakendamise, valitsemise läbipaistvuse ning e-valitsemise teemadel. „Oleme valmis nõustama ka ÜROd e-valitsemise võimekuse suurendamiseks,“ lausus Paet. „Samuti toetame demokraatia olemuse mõtestamist ÜROs.“<br><br>Eesti toetab Paeti sõnul tugevalt kohustus kaitsta põhimõtet. „Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on tähtis roll selle põhimõtte – mis keskendub genotsiidi, sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja etnilise puhastuse ärahoidmisele ja takistamisele – elluviimises. Kuid meie soov on, et tegemist oleks eelkõige ennetava ja heidutava vahendiga,“ ütles Paet. „ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena pühendub Eesti ka seal kohustus kaitsta põhimõtte tähtsustamisele, kuna raskete inimsusevastaste kuritegude toimumise tõenäosus on suurem, kui inimõiguste rikkumised on juba aset leidmas,“ lisas ta.<br><br> Paet ja Eliasson rääkisid kohtumisel ka olukorrast Süürias, kus tänaseks on registreeritud juba miljon pagulast. „On traagiline, et ÜRO julgeolekunõukogus ei ole suudetud üksmeelele jõuda Süüria režiimi survestamises, sest kriis mõjutab kogu regiooni,“ lausus välisminister Paet. „Eesti on toetanud Šveitsi algatust, millega kutsutakse ÜRO julgeolekunõukogu üles volitama Rahvusvahelist Kriminaalkohut Süüria kuritegusid uurima,“ märkis ta.<br><br> Rääkides arengutest Malis tunnustas Paet ÜROd hästi ajastatud tähelepanu eest Malile ja Saheli regioonile laiemalt. „Plaanime peagi panustada ÜRO Mali demineerimise usaldusfondi. Eelmise aasta detsembris toetas Eesti ÜRO lastefondi haridusprojekti Malis,“ lisas ta.<br><br> Paet kinnitas kohtumisel Eesti toetust ÜRO arenguabisüsteemi reformile. „Eesti ja Tuneesia ÜRO suursaadikute juhtimisel jõuti 2010. aastal ÜRO arengusüsteemi reformi puudutava resolutsiooni vastuvõtmiseni. Meie eesmärk on vähendada ÜRO arenguabisüsteemi killustatust ka edaspidi,“ märkis Paet.</p><p>Fotod: <a title="http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157632938872668/" href="http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157632938872668/">http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329388...</a><br></p> Thu, 07 Mar 2013 18:37:13 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-874 Eesti on valmis hõlbustama naiste õigustele suunatud tegevusi ÜROs http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-873 <p>Kohtumisel New Yorgis ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri (UN Women) tegevdirektori Michelle Bachelet’ga kinnitas välisminister Urmas Paet Eesti panustamist naiste õiguste kaitsesse ning naistevastase vägivallaga võitlemisse. „Meil on väga hea meel, et 2010. aastal Eesti ÜRO suursaadiku kaasjuhtimisel loodud ÜRO naisteorganisatsiooni UN Women’i tegevus on edukalt käivitatud,“ ütles Paet.</p><p>Paeti sõnul on Eesti aktiivselt osalenud UN Women’i nõukogu töös. „Eelmisel aastal tegutsesime nõukogu asepresidendina. Oleme valmis ka edaspidi näiteks hõlbustajana UN Women’i eesmärkide saavutamisele kaasa aitama,“ ütles ta.</p><p>Kohtudes New Yorgis ÜRO peasekretäri eriesindajaga seksuaalvägivalla küsimustes konfliktiolukordades Zainab Hawa Banguraga rõhutas välisminister Paet, et seksuaalvägivalla kasutamine sõjapidamisvahendina on täiesti lubamatu. „Oluline on laiapõhjaline lähenemine naistevastase vägivalla vastu võitlemisel konfliktides – tuleb arvestada nii julgeoleku, arengu kui ka inimõiguste aspektidega,“ lausus välisminister. „On väga murettekitav, et inimõiguste rasked rikkujad jäävad tihti karistuseta. Valitsustel on aga esmane kohustus tagada oma elanike turvalisus,“ märkis Paet. Ta lisas, et karistatamatuse vähendamine on üks olulisimaid elemente naistevastase vägivalla vastases võitluses.</p><p>Välisminister Paeti sõnul on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide president Tiina Intelmann tõstatanud korduvalt küsimuse naiste ja tütarlaste vastasest vägivallast sõjakuritegude ning inimsusevastaste kuritegude kontekstis. „Kriminaalkohtul on väga oluline roll selliste kuritegude vastu võitlemisel. Kohtu uurimine – ja teadmine, et ükski kuritegu ei jää karistuseta – võib ära hoida edasisi kuritegusid või nende süvenemist,“ lausus Paet.</p><p>ÜRO peasekretäri eriesindaja Bangura rääkis kohtumisel ÜRO tegevustest naistevastase vägivallaga võitlemisel Afganistanis, Bosnias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Libeerias ja Darfuris, Sudaanis. Bangura kinnitusel ei saa naistevastasel ja soopõhisel vägivallal olla mingit – ei kultuurilist ega usulist – õigustust.</p><p>Lisainfot ÜRO tegevusest seksuaalvägivalla vastases võitluses konfliktiolukordades ja võimalustest selle eesmärkide saavutamisele kaasa aidata: <a title="http://www.stoprapenow.org/" href="http://www.stoprapenow.org/">http://www.stoprapenow.org/</a><br><br><br>Fotod: <a title="http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157632941326424/" href="http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/72157632941326424/">http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329413...</a></p> Fri, 08 Mar 2013 18:35:23 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-873 Eesti toetab ÜRO tegevust miinide vastu võitlemisel http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-872 <p>Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis kohtumisel ÜRO desarmeerimise kõrge esindaja Angela Kane’iga, et Eesti on ühinenud kõigi olulisimate relvastuskontrollialaste lepingutega ning on valmis oma panust ÜRO relvastuskontrolliga seotud tegevustesse suurendama, samuti soovib Eesti saada ka ÜRO desarmeerimiskonverentsi täisliikmeks.</p><p>Miinivastane tegevus on konfliktist väljuvate riikide stabiliseerimiseks ning põgenike turvaliseks naasmiseks esmavajalik. „Eesti on viimase kümne aasta jooksul toetanud ÜRO demineerimistegevusi näiteks Afganistanis, eelmisel aastal toetasime Liibüa demineerimist,“ lausus Paet. „Tänavu toetame Mali miinidest puhastamist,“ lisas ta.</p><p>Mali projekti raames toetatakse Paeti sõnul lisaks mineeritud alade puhastamisele ka ohutusalase hariduse ja ohvriabi andmist ning koordineeritakse partnerite tegevusi. „Eesmärk on vähendada lõhkemata miinidest tulenevaid riske humanitaarabi kohale toimetamiseks ja põgenike naasmiseks oma kodukohta,“ märkis ta.</p><p>Paet ja Kane rääkisid kohtumisel ka märtsi teises pooles ÜROs toimuvatest läbirääkimistest rahvusvahelise relvakaubanduslepingu (<em>Arms Trade Treaty</em>) üle. Eesti välisminister avaldas lootust, et kõneluste tulemusena jõutakse tugeva ja tõhusa kokkuleppe sõlmimiseni. Eesti on läbirääkimistel üks asepresidentidest.</p><p>„Loodetavasti tasub aastatepikkune töö end lõpuks ära ning kokkuleppega ühineb enamus peamistest relvaeksportijatest ja -importijatest,“ märkis Paet. Tema sõnul oleks relvakaubandusleping esimene juriidiliselt siduv rahvusvaheline kokkulepe riikide vahel, mis paneks paika kriteeriumid, millest eksportivad riigid peavad tarneotsuste tegemisel lähtuma. „See hõlmab nii relvaembargosid, illegaalset relvakaubandust, genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid kui sõjakuritegusid,“ loetles ta.<br><br> Kohtumisel räägiti ka Põhja-Koreaga seonduvast ning ÜRO julgeolekunõukogu poolt neljapäeval kehtestatud uutest sanktsioonidest.</p><p>Välisminister Paet kohtus New Yorgis ka Itaalia kooliõpilastega, kes osalevad New Yorgis ÜRO tööd matkival koolitusel ning esindavad selle raames Eesti seisukohti. Paet rääkis Itaalia noortega Eesti tegevustest ÜROs, samuti Eesti majanduse olukorrast ja euroga seonduvast.</p> Sat, 09 Mar 2013 18:32:34 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-872 Eesti aitab ÜROl võidelda lastevastase vägivalla vastu http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-866 <font size="3" face="Times New Roman"> </font><p><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Välisministeerium otsustas toetada ÜRO peasekretäri lastevastase vägivalla küsimuste eriesindaja tegevusi.<?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" /><o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Kahjuks leidub välisminister Urmas Paeti sõnul lastevastast vägivalda kõikjal maailmas ja selle vägivalla vormid on väga erinevad – alates vanemliku hoolitsuse puudumisest ning lõpetades lapssõdurite värbamise ja internetivägivallaga. „Et Eesti välispoliitika üks prioriteete on laste õiguste kaitsmine, otsustas välisministeerium toetada ÜRO eriesindaja tegevusi lastevastase vägivalla vastu võitlemisel,“ märkis Paet. Välisminister lisas, et ÜRO eriesindaja on lastevastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemise sõltumatu eestkõneleja maailmas ja seetõttu on igati oluline tema tegevusi toetada.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Lastevastase vägivalla küsimuste eriesindaja ülesanne on anda riikidele igakülgset nõu ja olla lastevastase vägivalla vastu võitlemise järelvalvaja kõikjal maailmas. Eriesindaja tegeleb ka laste õiguste kaitsmise õigusaktide jõustamise, vastavate strateegiate koostamise, statistiliste andmete kogumise ning valitsuste, kodanikuühenduste ja organisatsioonide teadlikkuse tõstmisega.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Lastevastase vägivalla küsimuste eriesindaja alates mandaadi loomisest 2007. aastal on Marta Santos Pais.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Eriesindaja raporteerib oma tegevusest kord aastas ÜRO Inimõiguste Nõukogule ja ÜRO Peaassambleele ning koostab lisaks temaatilisi raporteid. Eriesindaja tööd rahastatakse praegu vabatahtlikest annetustest ja&nbsp; administratiivset tuge pakub ÜRO Lasteorganisatsioon UNICEF.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Välisministeerium eraldab ÜRO peasekretäri eriesindaja lastevastase vägivalla küsimustes (<em>Special Representative of the UN Secretary-General on Violence against Children</em>) 2013. aasta tegevuste toetuseks 30 000 eurot.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font> Tue, 27 Nov 2012 18:37:31 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-866 Eesti toetab Palestiina pagulasi http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-864 <font size="3" face="Times New Roman"> </font><p><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Välisministeerium otsustas toetada ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevusi 2013. aastal.<?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" /><o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Välisminister <?xml:namespace prefix = st1 ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags" /><st1:personname w:st="on">Urmas Paet</st1:personname>i sõnul hindab Eesti kõrgelt ÜRO pagulaste abiorganisatsiooni tööd. „Organisatsioon on rohkem kui viie miljoni pagulase kaitsja ja eestkõneleja Lähis-Idas,“ ütles ta. Välisminister lisas, et Palestiina pagulaste probleemidele ei ole siiani lahendust leitud ning need inimesed vajavad rahvusvahelise kogukonna toetust. „Seetõttu otsustas ka Eesti anda ÜRO abiorganisatsiooni kaudu oma panuse Palestiina pagulaste abistamiseks,“ sõnas ta.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><span style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-theme-font: minor-latin; mso-ansi-language: ET; mso-fareast-language: EN-US; mso-bidi-language: AR-SA;' lang="ET">Paet rõhutas, et Eesti toetab kahe riigi lahendust ehk Palestiina riigi teket Iisraeli riigi kõrvale. „Selle lahenduse eeldus on aga Iisraeli ja Palestiina vaheliste otseläbirääkimiste taastumine,“ märkis ta.<br> <br> ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon Lähis-Idas (<em>UN Relief and Works Agency for Palestine Refugees in the Near East</em> - UNRWA) on alates 1950. aastast Palestiina pagulaste eestkõneleja. Organisatsiooni poolt antava abi hulka kuuluvad toiduabi, tervishoid ja haridus, samuti infrastruktuuri tagamine ning selle parandamine. Pagulasi toetatakse humanitaarabi aga ka töökohtade ja väikelaenudega. UNRWA tegevus sõltub peaaegu täielikult vabatahtlikest annetustest.<br> <br> Välisministeerium toetab ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni tegevusi 2013. aastal 50 000 euroga.<br style="mso-special-character: line-break;"> <br style="mso-special-character: line-break;"> </span> Thu, 27 Dec 2012 18:29:05 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-864 Eesti toetab laste õiguste paremat kaitset Ukrainas http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-863 <font size="3" face="Times New Roman"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;" class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Välisministeerium toetab ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEFi tegevust Ukrainas laste õiguste paremaks tagamiseks.<?xml:namespace prefix = o ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:office" /><o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;" class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><o:p><font size="3" face="Times New Roman">&nbsp;</font></o:p></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;" class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Välisminister <?xml:namespace prefix = st1 ns = "urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags" /><st1:personname w:st="on">Urmas Paet</st1:personname>i sõnul on aastatel 2013-2015 läbiviidava projekti eesmärk tagada kohtuprotsessides alaealiste õiguskaitse ning viia Ukraina seadusandlus laste õiguste kaitse osas kooskõlla ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega. ,,Samuti on olulisel kohal laste õiguste teemaline teavitustöö nii Ukraina ametnike hulgas kui ka avalikus inforuumis," lisas Eesti välisminister.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;" class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><o:p><font size="3" face="Times New Roman">&nbsp;</font></o:p></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;" class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF (<i>United Nations Children's Fund</i>) hinnangul on Ukrainas 100 000 last koduta ja peavarjuta, veel 140 000 elab, kas lastekodudes või muudes laste- või kinnipidamisasutustes – kokku 1,2% kõigist lastest.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;" class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Peamiseks probleemiks seoses lastega on vaesus. 31,2% lastega peredest elab allpool vaesuspiiri.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;" class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><o:p><font size="3" face="Times New Roman">&nbsp;</font></o:p></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;" class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><font size="3"><font face="Times New Roman">Välisministeerium toetab UNICEFi kaudu Ukraina laste olukorra parandamist 50 000 euroga. Eesti on ka varem toetanud&nbsp; UNICEFi tegevusi Ukrainas.<o:p></o:p></font></font></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;" class="MsoNormal"><span style="mso-ansi-language: ET;" lang="ET"><o:p><font size="3" face="Times New Roman">&nbsp;</font></o:p></span></p><font size="3" face="Times New Roman"> </font> Thu, 27 Dec 2012 18:27:19 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-863 Eesti valiti ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-849 12. novembril toimusid New Yorgis ÜRO inimõiguste nõukogu valimised, kus Eesti valiti nõukogu liikmeks aastateks 2013−2015. Eesti kandidatuuri toetas tänastel valimistel 193st ÜRO liikmest 184 riiki, ülejäänud jäid kas erapooletuks või hääletusel ei osalenud. Välisminister Urmas Paeti sõnul on suur toetus märk sellest, et Eesti on hinnatud ning tõsiseltvõetav tegutseja rahvusvahelises inimõiguste valdkonnas.<p>Välisminister Urmas Paeti sõnul on ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesus Eestile oluline saavutus, aga kahtlemata ka vastutus olla rahvusvahelise foorumi liikmeks, kus arutatakse kogu maailmas toimuvaid inimõiguste arenguid, väljakutseid ja rikkumisi ning aidatakse kaasa konfliktidele ja massilistele inimõiguste rikkumistele reageerimisele ning ennetusele. „Inimõiguste nõukogu on näidanud, et on võimeline tõsiste inimõiguste rikkumiste korral üsna kiiresti reageerima,“ lisas välisminister.<br><br> Paeti sõnul on inimõiguste edendamine ja kaitse Eesti sise- ja välispoliitika üks prioriteete. „Eesti esitas oma kandidatuuri juba aastal 2005. Selle pikaajaliselt ette planeeritud eesmärgi saavutamise nimel on välisministeerium sihipäraselt tegutsenud,“ lisas ta.<br><br> Eesti on oma panust ja aktiivsust ÜROs Paeti sõnul aasta-aastalt suurendanud. „Eesti on ühinenud enamiku ÜRO olulisemate inimõigusalaste konventsioonidega ning esitab regulaarselt nende konventsioonide rakendamise aruandeid. Viimastel aastatel on süsteemselt tugevdatud Eesti rahvusvahelist inimõiguseid kaitsva ja edendava riigi mainet, erinevates foorumites on tutvustatud Eesti jaoks prioriteetseid inimõiguste alaseid teemasid, on tihendatud suhteid samameelsete riikidega ja kogutud Eesti inimõiguste nõukogu kandidatuurile riikide toetust,“ lisas välisminister Paet.<br><br> Inimõiguste nõukogu liikmesus on loogiline jätk Eesti senisele inimõigustealasele tegevusele ÜROs, aga ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liige Eesti on.<br><br> ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena on Eestile olulised senised prioriteetteemad: demokraatia, põhiõiguste ning õigusriigi põhimõtete toetamine; väljendusvabadus ning kasvava teemana ka internetivabaduse kaitse ja edendamine; naiste ja laste õigused, põlisrahvaste õigustega seotud küsimused ja muud teemad.<br><br> ÜRO inimõiguste nõukogu on üks kolmest ÜRO piiratud liikmesusega nõukogust, kuhu kuulub 47 valitavat ja roteerivat liikmesriiki kõigist piirkondlikest gruppidest, kelle ülesanne on kaitsta ja edendada inimõigusi kogu maailmas.<br><br> Inimõiguste nõukogu asutati ÜRO peaassamblee otsusega 15. märtsil 2006. aastal Inimõiguste komisjoni järglasena. Inimõiguste nõukogu loomine oli oluline samm edasi inimõiguste kaitsel ja edendamisel maailmas.</p> Mon, 12 Nov 2012 03:51:21 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-849 Eesti panustab ÜRO rahuvalveoperatsioonidele http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-813 Nr 222-E <br><br>Eesti on huvitatud lähiaastatel ÜRO rahuvalveoperatsioonidel osalemise laiendamisest, ütles välisminister Urmas Paet New Yorgis kohtumisel ÜRO rahuvalveoperatsioonide ülema Hervé Ladsousiga. „Eestil on pikaajaline kogemus Euroopa Liidu ja NATO operatsioonidel osalemisel, sooviksime lähiaastatel mõnevõrra laiendada osalust ka ÜRO missioonidel,“ märkis Paet. Paeti sõnul on Eesti osalenud ÜRO rahuvalvemissioonidel 1997. aastast ning hetkel panustatakse kahe sõjalise vaatlejaga. „Osaleme praegu ÜRO sõjalisel Lähis-Ida vaatlusmissioonil UNTSO ning Süüria vaatlusmissioonil UNSMIS,“ lausus Paet. „Kuid 2016. aastaks soovime suurendada vaatlejate arvu viieni osalusega kuni kolmel erineval operatsioonil,“ lisas ta. Paet ja Ladsous rääkisid kohtumisel ka üha halvenevast olukorrast Süürias. ÜRO rahuvalveoperatsioonide ülem andis ülevaate oma äsjasest visiidist Süüriasse. „Olukord Süürias on äärmiselt murettekitav, vajalik on poliitiline lahendus,“ ütles Ladsous. Ladsous tänas Eestit panustamise eest Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS. Välisminister Paet rõhutas ÜRO juhtivat rolli ja vastutust lahenduse leidmisel vägivalla lõpetamiseks Süürias. „Kuriteod rahva vastu tuleb peatada, konflikt puuudutab praeguseks juba kaht miljonit inimest,“ ütles Paet. „Toetame ÜRO ja Araabia Liiga pingutusi kodusõja lõpetamiseks,“ lisas ta. Paeti sõnul jätkab Eesti Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustamist ühe sõjaväelasega vastavalt kehtivale ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile. <br><br>Fotod: <a href="http://tinyurl.com/d7jzdml" target="_blank">http://tinyurl.com/d7jzdml</a><br> Thu, 02 Aug 2012 13:03:57 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-813 Välisminister Urmas Paet kohtus ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-812 <p>Nr 221-E<br><br>Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis kohtumisel ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga Süüria üha halvenevast olukorrast rääkides, et ÜROl on juhtiv roll ja vastutus lahenduse leidmisel vägivalla lõpetamiseks. „Süüria rahva vastased kuriteod tuleb peatada, konflikt puudutab praeguseks juba kaht miljonit inimest,“ ütles Paet. „Toetame ÜRO ja Araabia Liiga pingutusi kodusõja lõpetamiseks,“ lisas ta. Paeti sõnul jätkab Eesti Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustamist vastavalt kehtivale ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile.</p><p>ÜRO peasekretäri sõnul ei too sõjalise võitluse jätkamine lahendust. „Konflikti edasine militariseerimine pikendab vaid hävitustööd ja kannatusi ning võib ohustada ka Süüria naabreid,“ ütles Ban. „Iga päevaga, mil vägivald jätkub, tapetakse ja piinatakse üha enam süürlasi ning sunnitakse neid kodudest lahkuma,“ lisas ta.<br><br>Välisminister Paet tutvustas ka Eesti kava kandideerida sel aastal ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks ning 2020. aastal ÜRO julgeolekunõukokku. Paet rõhutas kohtumisel, et Eesti peab väga oluliseks õigusriikluse arengu toetamist maailmas. „Eesti tegevus rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) liikmesriikide assamblee presidendina on suunatud õigusriikluse arendamisele ja võitlusele karistamatusega maailmas,“ ütles Paet. „Peame oluliseks ICC üleilmse kehtivuse saavutamist ning võimalikult paljude riikide ühinemist rahvusvahelise kriminaalkohtuga,“ sõnas ta. Ban tunnustas Eestit panuse eest rahvusvahelise kriminaalkohtu arengusse. Paet kordas Banile ka kutset külastada nähtavas tulevikus Eestit.<br><br>Eesti välisminister kõneles kohtumisel ÜRO peasekretäriga ka majanduskriisist väljumisest, kestlikust arengust ja ÜRO kestliku arengu konverentsist, mis toimus juuni lõpus Rio de Janeiros. „Toetame kestliku arengu põhimõtete järgimist majandusarengus - investeeringute tegemist haridusse, tehnoloogiasse ja teadmistepõhisesse ühiskonda,“ märkis Paet.<br><br>Välisminister Paet kohtus täna ka ÜRO peasekretäri asetäitjaga poliitilistes küsimustes Jeffrey D. Feltmaniga.<br><br><a href="http://tinyurl.com/d7jzdml" target="_blank">Fotod</a><br></p> Wed, 01 Aug 2012 12:58:46 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-812 Välisminister Urmas Paet arutas ÜRO peaassamblee presidendiga Süüria vägivalla peatamist http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-811 <p>Nr 220–E<br><br> Välisminister Urmas Paet väljendas eile New Yorgis kohtumisel ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu presidendi Nassir Abdulaziz Al-Nasseriga sügavat muret arengute pärast Süürias ning märkis, et ÜROl on juhtiv roll ja vastutus vägivalla lõpetamiseks lahenduse leidmisel. „Süüria rahva vastased kuriteod tuleb peatada. Toetame ÜRO ja Araabia Liiga pingutusi kodusõja lõpetamiseks,“ sõnas Paet. „Eesti jätkab Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustamist vastavalt kehtivale ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile,“ lisas ta. Al-Nasseri sõnul hääletatakse 2. augustil peaassambleel taas Süüria-teemalise resolutsiooni üle, mille esitab Araabia grupi nimel Saudi Araabia. Paeti sõnul tuleb uurida ka võimalikke sõjakuritegusid. "ÜROl tuleb täita oma juhtiv roll tapmiste ja vägivalla lõpetamiseks Süürias ning leida edasine tee Süüria olukorra stabiliseerimiseks, " lisas ta.</p><p>Paet ja Al-Nasser rääkisid kohtumisel ka õigusriikluse toetamise olulisusest maailmas ning Eesti tegevusest rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) liikmesriikide assamblee presidendina. „Eesti jaoks on õigusriikluse arendamine ja võitlus karistamatusega maailmas prioriteet,“ ütles Paet. „ICC liikmesriikide assamblee presidendina peame oluliseks aidata kaasa uute riikide liitumisele ICC-ga ja seeläbi kohtu üleilmse kehtivuse saavutamisele,“ sõnas ta.<br><br> Paet ja Al-Nasser kõnelesid kohtumisel ka ÜRO peaassamblee reformist. „Peame oluliseks peaassamblee autoriteedi tõstmist ja töömeetodite tõhustamist," ütles Paet. „Toetame ka aktuaalsetel teemadel temaatiliste debattide ja kõrgetasemeliste kohtumiste läbiviimist peaassambleel, näiteks oli väga ajakohane käesoleva peaassamblee alguses toimunud debatt konfliktide rahumeelsest lahendamisest," lisas ta.<br><br> Täna, 31. juulil kohtub välisminister Urmas Paet New Yorgis ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga. Samuti on välisminister Paetil kavas kohtumised ÜRO peasekretäri asetäitjaga poliitilistes küsimustes Jeffrey D. Feltmaniga ning ÜRO rahuvalveoperatsioonide ülema Hervé Ladsousiga.<br><br><a href="http://tinyurl.com/d6otta2" target="_blank">Fotod</a><br></p> Tue, 31 Jul 2012 13:00:27 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-811