Permanent Representation of Estonia to the UN :: Uudised

Eesti ühines Rahvusvahelises Kriminaalkohtus agressioonikuritegu käsitlevate muudatustega

Wed, 27 Mar 2013 19:27:37 GMT

27. märtsil andis Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga ÜRO õigusküsimuste asepeasekretärile Patricia O'Brienile New Yorgis üle Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimiskirja. Põhiosas käsitlevad muudatused agressioonikuritegu.

Üleandmise juures viibis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide assamblee president Tiina Intelmann, kes väljendas heameelt ratifitseerimiskirja hoiuleandmise üle ja julgustas ka teisi riike Eesti eeskuju järgima.

Suursaadik Kolga sõnul on Eesti teine Euroopa Liidu riik ja viies riik maailmas, kes agressioonikuritegu puudutavad muudatused ratifitseerib. „Muudatuste eesmärk on võimaldada riikide poliitiliste ja sõjaliste juhtide kohtu alla andmist agressiooni vallapäästmise eest,“ märkis Kolga. „Samuti kaitsevad muudatused võimalikke agressiooni ohvreid,“ lisas ta.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus saab õiguse uurida agressioonikuritegusid alates 2017. aastast tingimusel, et Kampala muudatused on ratifitseerinud 30 riiki, mistõttu on oluline, et kokkulepitud muudatused ratifitseeriks võimalikult paljud osalisriigid.

Eesti on korduvalt kutsunud riike üles ratifitseerima Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loonud Rooma statuuti ning samuti kohtu liikmesriike ühinema Kampala muudatustega.

Selleks, et füüsilist isikut saaks agressioonikuriteo eest vastutusele võtta, peab olema toime pandud agressiooniakt. Agressioonikuritegu kujutab endast agressiooniakti kavandamist, ettevalmistamist, algatamist või elluviimist isiku poolt, kelle positsioon võimaldab tal tõhusalt kontrollida või suunata riigi poliitilist või sõjalist tegevust. Seega võivad agressioonikuriteo toime panna eelkõige riigipead ja valitsusjuhid, samuti sõjalised juhid. Agressiooniakt tähendab ühe riigi poolt sõjalise jõu kasutamist teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu. Lisaks peab agressiooniakt oma iseloomult, raskuselt ja ulatuselt kujutama endast ÜRO põhikirja ilmset rikkumist.

2010. aasta juunis Uganda pealinnas Kampalas olid kokkuleppe saavutamisel peamisteks erimeelsusi põhjustavateks küsimusteks kohtu jurisdiktsiooni teostamise tingimused. Saavutati kompromiss, mille kohaselt võib esmajoones taotleda kohtult menetluse algatamist ÜRO Julgeolekunõukogus. Samas võib teatud tingimustel taotleda uurimise algatamist ka riik ise, samuti võib seda teha kohus omal algatusel.

Rooma statuudi Kampala muudatuste koostamise tingis asjaolu, et 1998. aastal toimunud rahvusvahelisel konverentsil, mis lõppes Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loonud Rooma statuudi vastuvõtmisega, ei suudetud agressioonikuritegu käsitlevas kokku leppida.

Fotod: http://tinyurl.com/cugrnbw

ÜRO peakorteris avati Eesti kunstnike näitus „Sõleroosid“

Thu, 28 Feb 2013 18:35:23 GMT

Eesti alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Margus Kolga avas 25. veebruaril New Yorgis ÜRO peakorteris Eesti kunstnike Gled-Airiin Saarso ja Anna-Helena Saarso tekstiiliehete näituse „Sõleroosid“.

Eesti suursaadiku Margus Kolga sõnul tõmbab kunstnikest ema ja tütre näitusel väljas olevate ehete värvide ning materjalide valik paralleele maailma eripaikade põlisrahvaste käsitöö ja traditsioonidega.

Näitus „ Sõleroosid“ on soov teha kunstilisi katsetusi erinevate kangastega andmaks edasi Eesti kaunite rahvusehete vorme, mustreid ja detaile. Laulupeo aasta, lapinäituse roositeema ja huvi rahvuslike ornamentide sidumiseks tänapäevase eluga, on ajendanud kunstnike loomingilisi otsinguid. Taieste valmistamiseks on kasutatud linaseid kangaid, nööre, neete ja metallkinnitusi.

Näitus on ÜRO peakorteris avatud 15. märtsini.

Galerii: http://indigenousmodernity.portfoliobox.me/gallery

Välisminister Urmas Paet: naistevastase vägivalla vastu relvakonfliktides tuleb tõhusamalt võidelda

Tue, 05 Mar 2013 18:39:10 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO peakorteris New Yorgis Eesti eestvedamisel toimunud naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kohtumisel, et Eesti peab väga oluliseks võidelda naistevastase vägivalla vastu nii relvakonfliktides kui ka konfliktijärgselt. „Väga tähtis on selgitada välja võimalikud süüdlased – nad ei pruugi alati olla sõjaväelased, vaid võivad olla ka muudel mõjukatel positsioonidel ja seetõttu end karistamatuna tunda,“ lisas ta. Viimaste aastate jooksul on mitmetes konfliktides sõjataktikana kasutatud seksuaalset vägivalda ja seksuaalse vägivallaga ähvardamist. „Nii on see olnud relvakonfliktides Cote d’Ivoire’is, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Süürias ja Malis,“ lausus Paet.

Võitlus karistamatusega on Paeti sõnul samuti üks Eestile väga olulistest teemadest – Rahvusvahelise Kriminaalkohtu assamblee president Tiina Intelmann on korduvalt tõstatanud küsimuse naiste ja tütarlaste vastasest seksuaalvägivallast sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ning genotsiidi kontekstis. „Kriminaalkohtu uurimine võib ära hoida edasiste kuritegude toimepanemise, samuti on kohtule prioriteet kahju hüvitamine just seksuaalvägivalla ja soolisest ebavõrdsusest ajendatud kuritegude ohvritele,“ lausus Paet. „Kuid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu õigusemõistmisest üksi ei piisa, ka riikidel endil peavad olema selliste kuritegude üle õigusemõistmiseks vajalikud seadused.“

Paeti sõnul tuleks naisi enam kasutada ka rahuvahendustegevuses. „Tihti puudub traditsioonide ja kultuuri, aga ka religiooni ja hariduse tõttu rahuvahendamisel naiste osalus. Kuid seda on väga vaja,“ ütles ta. „Naised on valmis tegutsema ja juhtrolli võtma. Nii on see pärast niinimetatud Araabia kevadet mitmetes riikides – näiteks Sri Lankal, El Salvadoris, Libeerias, Nepalis ning paljudes teises riikides,“ lisas ta.

Eesti välisministri sõnul tuleb julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325, mis käsitleb naiste olukorra parandamist relvakonfliktides tõhusamalt rakendada. „2000. aasta oktoobris vastu võetud ÜRO julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 tunnistati sõdade ja konfliktide ebaproportsionaalselt suurt mõju naistele ja lastele – nüüd, 12 aastat hiljem tuleb saavutatule hinnang anda,“ märkis Paet. „Eesti seisukohalt on liiga palju tegeletud korralduslike küsimustega ning liiga vähe sisuga,“ ütles ta.

Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1325 on Paeti sõnul põimitud julgeolekut, arengut ja inimõigusi puudutav. „Kuid lisaks neile põhielementidele seonduvad selle teemaga veel mitmed teised küsimused, nagu näiteks vastutus kaitsta põhimõte, humanitaarabi ja arengukoostöö, küsimus laste olukorrast relvakonfliktides, seksuaalset vägivalda puudutav ning haridusega seonduv,“ lausus Paet. „Seetõttu on kitsas lähenemine sellele teemale mõeldamatu,“ lisa ta.

Samuti märkis Eesti välisminister, et kuigi resolutsioon 1325 puudutab naisi sõjalistes konfliktides on selle küsimusega oluline tegeleda ka ühiskondadel, kus selliseid konflikte ei ole. „Väga tähtis on ennetustegevus ja naiste võrdõiguslikkuse tagamine,“ märkis ta.

Välisminister Paet andis kohtumisel ka põhjaliku ülevaate 2010. aastal vastu võetud Eesti rahvuslikust tegevuskavast julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamisel.
ÜRO peakorteris toimunud kohtumise „ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 – mis saab edasi?“ korraldasid Eesti ja Armeenia alalised esindused ÜRO juures koostöös ÜRO ja mitmete valitsusväliste organisatsioonidega. Kohtumise eesmärk oli rääkida väljakutsetest seoses julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamisega ning julgustada liikmesriike sel eesmärgil välja töötama tegevuskavasid ja võtma endale kohustusi teemaga tegelemiseks.

Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329165...

Välisminister Urmas Paet: naistevastase vägivallaga võitlemiseks ei piisa vaid strateegiatest

Wed, 06 Mar 2013 18:38:06 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles ÜRO peakorteris New Yorgis Naiste staatuse komisjoni istungjärgul, et Eesti peab väga oluliseks rahvusvahelisi kokkuleppeid naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Eesti välisministri sõnul ei piisa vaid strateegiatest, et naistevastase vägivallaga võidelda. „Selleks on vaja mitmeid omavahel seotud tegevusi – ennetavaid tegevusi, millesse on kaasatud elanikkond laiemalt ning valitsusvälised organisatsioonid. Samuti on vajalik toetussüsteem – varjupaigad ja abitelefonid – vägivalla ohvritele,“ märkis Paet. „Väga oluline on aga ka koostöö kõigi osapoolte – kodanikuühiskonna ja valitsuse, erinevate asutuste vahel,“ lisas ta.

Paeti sõnul on naiste õiguste edendamiseks oluline ka seadusandlik raamistik – Eestis on olemas arenguplaan vägivalla vähendamiseks ning kriminaalpoliitika arendamiseks, samuti on vastu võetud tegevuskava julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 rakendamiseks. Eesti välisminister tähtsustas ka Pekingi deklaratsiooni põhimõtteid ja nende täitmiseks koostatud tegevuskavast kinnipidamise vajadust.

Selleaastase Naiste staatuse komisjoni istungi peateema on võitlus naistevastase vägivalla kõigi vormide vastu. Lisaks ohvritele kvaliteetsete teenuste tagamisele on võtmesõnaks esmane ennetus, mis on paljus hariduse ja hoiakute muutmise küsimus.

Eesti esmase ennetuse positiivseid praktikaid tutvustas istungjärgu kõrgetasemelises ekspertide paneeldiskussioonis ka sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanter. „Soopõhine vägivald on üks julmemaid soolise ebavõrdsuse ilminguid,“ ütles Kanter. „Muudatused paremuse poole algavad esmalt julgusest näha ja tunnistada ebavõrdsust. Samas on väga raske tunnistada, et elame ebaturvalises ühiskonnas, kus vägivalla ohvriks langetakse ainuüksi soolise kuuluvuse tõttu. Seetõttu peamegi tähtsaks inimeste teadlikkuse tõstmist oma õigustest, aga ka abisaamise võimalustest. Igal inimesel on õigus turvalisele ja vägivallavabale elule,“ rõhutas Kanter.

Naiste staatuse komisjon on soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste tagamiseks loodud ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu alamkomisjon, mis koosneb 45 liikmest. Eesti on komisjoni liige 2011-2015. Igal aastal kogunevad liikmesriikide esindajad ÜRO peakorterisse New Yorki, et anda hinnang soolise võrdõiguslikkusega seotud arengutele, rääkida väljakutsetest ning tõhustada rahvusvahelisi standardeid soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste edendamiseks. Istungil osalevad koos valitsusesindajatega ka vabaühendused.

Käimasoleval 57. istungil on naistevastase vägivalla probleemi käsitlemise kõrval tähelepanu all ka naiste ja meeste võrdsed kohustused, sealjuures HIV/AIDSi haigestumise ärahoidmisel ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete arvestamine aastatuhande arengueesmärkide täitmisel. Kaks nädalat vältava kõrgetasemelise debati ja ümarlaudadega paralleelselt töötavad riigid lõppjärelduste tekstiga. Lõppjärelduste eesmärk on teadvustada naistevastase vägivalla erivormide vastase võitluse ja ennetusega seotud probleeme ning pakkuda neile rahvusvahelise kandepinnaga lahendusi.

Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329293...

Välisminister Urmas Paet kohtus ÜRO asepeasekretäri Jan Eliassoniga

Thu, 07 Mar 2013 18:37:13 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis ÜRO asepeasekretäri Jan Eliassoniga kohtudes, et õigusriikluse tugeva toetajana peab Eesti väga tähtsaks riigi tegutsemist oma kodanike heaks ning nende võimaluste edendamiseks ja kaitseks. „Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga karistamatuse vältimiseks on väga oluline, see on eeldus kohtu võimele tagada seadust ja õiglust,“ märkis Paet. „Lubadustega õigusriiklust arendada peavad kaasnema ka reaalsed tegevused. Eesti lubadused Rahvusvahelise Kriminaalkohtu loonud Rooma statuudi täiendustega ühinemiseks ning lapse õiguste konventsiooni lisaprotokolli, mis käsitleb lapsi relvakonfliktides ratifitseerimiseks täituvad peagi,“ lisas ta.

Välisministri sõnul annab Eesti nii kahe- kui mitmepoolse koostöö käigus edasi Eesti kogemust ja õppetunde heade valitsemistavade rakendamise, valitsemise läbipaistvuse ning e-valitsemise teemadel. „Oleme valmis nõustama ka ÜROd e-valitsemise võimekuse suurendamiseks,“ lausus Paet. „Samuti toetame demokraatia olemuse mõtestamist ÜROs.“

Eesti toetab Paeti sõnul tugevalt kohustus kaitsta põhimõtet. „Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on tähtis roll selle põhimõtte – mis keskendub genotsiidi, sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja etnilise puhastuse ärahoidmisele ja takistamisele – elluviimises. Kuid meie soov on, et tegemist oleks eelkõige ennetava ja heidutava vahendiga,“ ütles Paet. „ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena pühendub Eesti ka seal kohustus kaitsta põhimõtte tähtsustamisele, kuna raskete inimsusevastaste kuritegude toimumise tõenäosus on suurem, kui inimõiguste rikkumised on juba aset leidmas,“ lisas ta.

Paet ja Eliasson rääkisid kohtumisel ka olukorrast Süürias, kus tänaseks on registreeritud juba miljon pagulast. „On traagiline, et ÜRO julgeolekunõukogus ei ole suudetud üksmeelele jõuda Süüria režiimi survestamises, sest kriis mõjutab kogu regiooni,“ lausus välisminister Paet. „Eesti on toetanud Šveitsi algatust, millega kutsutakse ÜRO julgeolekunõukogu üles volitama Rahvusvahelist Kriminaalkohut Süüria kuritegusid uurima,“ märkis ta.

Rääkides arengutest Malis tunnustas Paet ÜROd hästi ajastatud tähelepanu eest Malile ja Saheli regioonile laiemalt. „Plaanime peagi panustada ÜRO Mali demineerimise usaldusfondi. Eelmise aasta detsembris toetas Eesti ÜRO lastefondi haridusprojekti Malis,“ lisas ta.

Paet kinnitas kohtumisel Eesti toetust ÜRO arenguabisüsteemi reformile. „Eesti ja Tuneesia ÜRO suursaadikute juhtimisel jõuti 2010. aastal ÜRO arengusüsteemi reformi puudutava resolutsiooni vastuvõtmiseni. Meie eesmärk on vähendada ÜRO arenguabisüsteemi killustatust ka edaspidi,“ märkis Paet.

Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329388...

Eesti on valmis hõlbustama naiste õigustele suunatud tegevusi ÜROs

Fri, 08 Mar 2013 18:35:23 GMT

Kohtumisel New Yorgis ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri (UN Women) tegevdirektori Michelle Bachelet’ga kinnitas välisminister Urmas Paet Eesti panustamist naiste õiguste kaitsesse ning naistevastase vägivallaga võitlemisse. „Meil on väga hea meel, et 2010. aastal Eesti ÜRO suursaadiku kaasjuhtimisel loodud ÜRO naisteorganisatsiooni UN Women’i tegevus on edukalt käivitatud,“ ütles Paet.

Paeti sõnul on Eesti aktiivselt osalenud UN Women’i nõukogu töös. „Eelmisel aastal tegutsesime nõukogu asepresidendina. Oleme valmis ka edaspidi näiteks hõlbustajana UN Women’i eesmärkide saavutamisele kaasa aitama,“ ütles ta.

Kohtudes New Yorgis ÜRO peasekretäri eriesindajaga seksuaalvägivalla küsimustes konfliktiolukordades Zainab Hawa Banguraga rõhutas välisminister Paet, et seksuaalvägivalla kasutamine sõjapidamisvahendina on täiesti lubamatu. „Oluline on laiapõhjaline lähenemine naistevastase vägivalla vastu võitlemisel konfliktides – tuleb arvestada nii julgeoleku, arengu kui ka inimõiguste aspektidega,“ lausus välisminister. „On väga murettekitav, et inimõiguste rasked rikkujad jäävad tihti karistuseta. Valitsustel on aga esmane kohustus tagada oma elanike turvalisus,“ märkis Paet. Ta lisas, et karistatamatuse vähendamine on üks olulisimaid elemente naistevastase vägivalla vastases võitluses.

Välisminister Paeti sõnul on Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriikide president Tiina Intelmann tõstatanud korduvalt küsimuse naiste ja tütarlaste vastasest vägivallast sõjakuritegude ning inimsusevastaste kuritegude kontekstis. „Kriminaalkohtul on väga oluline roll selliste kuritegude vastu võitlemisel. Kohtu uurimine – ja teadmine, et ükski kuritegu ei jää karistuseta – võib ära hoida edasisi kuritegusid või nende süvenemist,“ lausus Paet.

ÜRO peasekretäri eriesindaja Bangura rääkis kohtumisel ÜRO tegevustest naistevastase vägivallaga võitlemisel Afganistanis, Bosnias, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Libeerias ja Darfuris, Sudaanis. Bangura kinnitusel ei saa naistevastasel ja soopõhisel vägivallal olla mingit – ei kultuurilist ega usulist – õigustust.

Lisainfot ÜRO tegevusest seksuaalvägivalla vastases võitluses konfliktiolukordades ja võimalustest selle eesmärkide saavutamisele kaasa aidata: http://www.stoprapenow.org/

Fotod: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/sets/721576329413...

Eesti toetab ÜRO tegevust miinide vastu võitlemisel

Sat, 09 Mar 2013 18:32:34 GMT

Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis kohtumisel ÜRO desarmeerimise kõrge esindaja Angela Kane’iga, et Eesti on ühinenud kõigi olulisimate relvastuskontrollialaste lepingutega ning on valmis oma panust ÜRO relvastuskontrolliga seotud tegevustesse suurendama, samuti soovib Eesti saada ka ÜRO desarmeerimiskonverentsi täisliikmeks.

Miinivastane tegevus on konfliktist väljuvate riikide stabiliseerimiseks ning põgenike turvaliseks naasmiseks esmavajalik. „Eesti on viimase kümne aasta jooksul toetanud ÜRO demineerimistegevusi näiteks Afganistanis, eelmisel aastal toetasime Liibüa demineerimist,“ lausus Paet. „Tänavu toetame Mali miinidest puhastamist,“ lisas ta.

Mali projekti raames toetatakse Paeti sõnul lisaks mineeritud alade puhastamisele ka ohutusalase hariduse ja ohvriabi andmist ning koordineeritakse partnerite tegevusi. „Eesmärk on vähendada lõhkemata miinidest tulenevaid riske humanitaarabi kohale toimetamiseks ja põgenike naasmiseks oma kodukohta,“ märkis ta.

Paet ja Kane rääkisid kohtumisel ka märtsi teises pooles ÜROs toimuvatest läbirääkimistest rahvusvahelise relvakaubanduslepingu (Arms Trade Treaty) üle. Eesti välisminister avaldas lootust, et kõneluste tulemusena jõutakse tugeva ja tõhusa kokkuleppe sõlmimiseni. Eesti on läbirääkimistel üks asepresidentidest.

„Loodetavasti tasub aastatepikkune töö end lõpuks ära ning kokkuleppega ühineb enamus peamistest relvaeksportijatest ja -importijatest,“ märkis Paet. Tema sõnul oleks relvakaubandusleping esimene juriidiliselt siduv rahvusvaheline kokkulepe riikide vahel, mis paneks paika kriteeriumid, millest eksportivad riigid peavad tarneotsuste tegemisel lähtuma. „See hõlmab nii relvaembargosid, illegaalset relvakaubandust, genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid kui sõjakuritegusid,“ loetles ta.

Kohtumisel räägiti ka Põhja-Koreaga seonduvast ning ÜRO julgeolekunõukogu poolt neljapäeval kehtestatud uutest sanktsioonidest.

Välisminister Paet kohtus New Yorgis ka Itaalia kooliõpilastega, kes osalevad New Yorgis ÜRO tööd matkival koolitusel ning esindavad selle raames Eesti seisukohti. Paet rääkis Itaalia noortega Eesti tegevustest ÜROs, samuti Eesti majanduse olukorrast ja euroga seonduvast.

Eesti aitab ÜROl võidelda lastevastase vägivalla vastu

Tue, 27 Nov 2012 18:37:31 GMT

Välisministeerium otsustas toetada ÜRO peasekretäri lastevastase vägivalla küsimuste eriesindaja tegevusi.

Kahjuks leidub välisminister Urmas Paeti sõnul lastevastast vägivalda kõikjal maailmas ja selle vägivalla vormid on väga erinevad – alates vanemliku hoolitsuse puudumisest ning lõpetades lapssõdurite värbamise ja internetivägivallaga. „Et Eesti välispoliitika üks prioriteete on laste õiguste kaitsmine, otsustas välisministeerium toetada ÜRO eriesindaja tegevusi lastevastase vägivalla vastu võitlemisel,“ märkis Paet. Välisminister lisas, et ÜRO eriesindaja on lastevastase vägivalla kõigi vormide vastu võitlemise sõltumatu eestkõneleja maailmas ja seetõttu on igati oluline tema tegevusi toetada.

Lastevastase vägivalla küsimuste eriesindaja ülesanne on anda riikidele igakülgset nõu ja olla lastevastase vägivalla vastu võitlemise järelvalvaja kõikjal maailmas. Eriesindaja tegeleb ka laste õiguste kaitsmise õigusaktide jõustamise, vastavate strateegiate koostamise, statistiliste andmete kogumise ning valitsuste, kodanikuühenduste ja organisatsioonide teadlikkuse tõstmisega.

Lastevastase vägivalla küsimuste eriesindaja alates mandaadi loomisest 2007. aastal on Marta Santos Pais.

Eriesindaja raporteerib oma tegevusest kord aastas ÜRO Inimõiguste Nõukogule ja ÜRO Peaassambleele ning koostab lisaks temaatilisi raporteid. Eriesindaja tööd rahastatakse praegu vabatahtlikest annetustest ja administratiivset tuge pakub ÜRO Lasteorganisatsioon UNICEF.

Välisministeerium eraldab ÜRO peasekretäri eriesindaja lastevastase vägivalla küsimustes (Special Representative of the UN Secretary-General on Violence against Children) 2013. aasta tegevuste toetuseks 30 000 eurot.

Eesti toetab Palestiina pagulasi

Thu, 27 Dec 2012 18:29:05 GMT

Välisministeerium otsustas toetada ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni (UNRWA) tegevusi 2013. aastal.

Välisminister Urmas Paeti sõnul hindab Eesti kõrgelt ÜRO pagulaste abiorganisatsiooni tööd. „Organisatsioon on rohkem kui viie miljoni pagulase kaitsja ja eestkõneleja Lähis-Idas,“ ütles ta. Välisminister lisas, et Palestiina pagulaste probleemidele ei ole siiani lahendust leitud ning need inimesed vajavad rahvusvahelise kogukonna toetust. „Seetõttu otsustas ka Eesti anda ÜRO abiorganisatsiooni kaudu oma panuse Palestiina pagulaste abistamiseks,“ sõnas ta.

Paet rõhutas, et Eesti toetab kahe riigi lahendust ehk Palestiina riigi teket Iisraeli riigi kõrvale. „Selle lahenduse eeldus on aga Iisraeli ja Palestiina vaheliste otseläbirääkimiste taastumine,“ märkis ta.

ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsioon Lähis-Idas (UN Relief and Works Agency for Palestine Refugees in the Near East - UNRWA) on alates 1950. aastast Palestiina pagulaste eestkõneleja. Organisatsiooni poolt antava abi hulka kuuluvad toiduabi, tervishoid ja haridus, samuti infrastruktuuri tagamine ning selle parandamine. Pagulasi toetatakse humanitaarabi aga ka töökohtade ja väikelaenudega. UNRWA tegevus sõltub peaaegu täielikult vabatahtlikest annetustest.

Välisministeerium toetab ÜRO Palestiina pagulaste abiorganisatsiooni tegevusi 2013. aastal 50 000 euroga.

Eesti toetab laste õiguste paremat kaitset Ukrainas

Thu, 27 Dec 2012 18:27:19 GMT

Välisministeerium toetab ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEFi tegevust Ukrainas laste õiguste paremaks tagamiseks.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on aastatel 2013-2015 läbiviidava projekti eesmärk tagada kohtuprotsessides alaealiste õiguskaitse ning viia Ukraina seadusandlus laste õiguste kaitse osas kooskõlla ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusaktidega. ,,Samuti on olulisel kohal laste õiguste teemaline teavitustöö nii Ukraina ametnike hulgas kui ka avalikus inforuumis," lisas Eesti välisminister.

ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF (United Nations Children's Fund) hinnangul on Ukrainas 100 000 last koduta ja peavarjuta, veel 140 000 elab, kas lastekodudes või muudes laste- või kinnipidamisasutustes – kokku 1,2% kõigist lastest.

Peamiseks probleemiks seoses lastega on vaesus. 31,2% lastega peredest elab allpool vaesuspiiri.

Välisministeerium toetab UNICEFi kaudu Ukraina laste olukorra parandamist 50 000 euroga. Eesti on ka varem toetanud UNICEFi tegevusi Ukrainas.

Eesti valiti ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks

Mon, 12 Nov 2012 03:51:21 GMT

12. novembril toimusid New Yorgis ÜRO inimõiguste nõukogu valimised, kus Eesti valiti nõukogu liikmeks aastateks 2013−2015. Eesti kandidatuuri toetas tänastel valimistel 193st ÜRO liikmest 184 riiki, ülejäänud jäid kas erapooletuks või hääletusel ei osalenud. Välisminister Urmas Paeti sõnul on suur toetus märk sellest, et Eesti on hinnatud ning tõsiseltvõetav tegutseja rahvusvahelises inimõiguste valdkonnas.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on ÜRO inimõiguste nõukogu liikmesus Eestile oluline saavutus, aga kahtlemata ka vastutus olla rahvusvahelise foorumi liikmeks, kus arutatakse kogu maailmas toimuvaid inimõiguste arenguid, väljakutseid ja rikkumisi ning aidatakse kaasa konfliktidele ja massilistele inimõiguste rikkumistele reageerimisele ning ennetusele. „Inimõiguste nõukogu on näidanud, et on võimeline tõsiste inimõiguste rikkumiste korral üsna kiiresti reageerima,“ lisas välisminister.

Paeti sõnul on inimõiguste edendamine ja kaitse Eesti sise- ja välispoliitika üks prioriteete. „Eesti esitas oma kandidatuuri juba aastal 2005. Selle pikaajaliselt ette planeeritud eesmärgi saavutamise nimel on välisministeerium sihipäraselt tegutsenud,“ lisas ta.

Eesti on oma panust ja aktiivsust ÜROs Paeti sõnul aasta-aastalt suurendanud. „Eesti on ühinenud enamiku ÜRO olulisemate inimõigusalaste konventsioonidega ning esitab regulaarselt nende konventsioonide rakendamise aruandeid. Viimastel aastatel on süsteemselt tugevdatud Eesti rahvusvahelist inimõiguseid kaitsva ja edendava riigi mainet, erinevates foorumites on tutvustatud Eesti jaoks prioriteetseid inimõiguste alaseid teemasid, on tihendatud suhteid samameelsete riikidega ja kogutud Eesti inimõiguste nõukogu kandidatuurile riikide toetust,“ lisas välisminister Paet.

Inimõiguste nõukogu liikmesus on loogiline jätk Eesti senisele inimõigustealasele tegevusele ÜROs, aga ka teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liige Eesti on.

ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena on Eestile olulised senised prioriteetteemad: demokraatia, põhiõiguste ning õigusriigi põhimõtete toetamine; väljendusvabadus ning kasvava teemana ka internetivabaduse kaitse ja edendamine; naiste ja laste õigused, põlisrahvaste õigustega seotud küsimused ja muud teemad.

ÜRO inimõiguste nõukogu on üks kolmest ÜRO piiratud liikmesusega nõukogust, kuhu kuulub 47 valitavat ja roteerivat liikmesriiki kõigist piirkondlikest gruppidest, kelle ülesanne on kaitsta ja edendada inimõigusi kogu maailmas.

Inimõiguste nõukogu asutati ÜRO peaassamblee otsusega 15. märtsil 2006. aastal Inimõiguste komisjoni järglasena. Inimõiguste nõukogu loomine oli oluline samm edasi inimõiguste kaitsel ja edendamisel maailmas.

Eesti panustab ÜRO rahuvalveoperatsioonidele

Thu, 02 Aug 2012 13:03:57 GMT

Nr 222-E

Eesti on huvitatud lähiaastatel ÜRO rahuvalveoperatsioonidel osalemise laiendamisest, ütles välisminister Urmas Paet New Yorgis kohtumisel ÜRO rahuvalveoperatsioonide ülema Hervé Ladsousiga. „Eestil on pikaajaline kogemus Euroopa Liidu ja NATO operatsioonidel osalemisel, sooviksime lähiaastatel mõnevõrra laiendada osalust ka ÜRO missioonidel,“ märkis Paet. Paeti sõnul on Eesti osalenud ÜRO rahuvalvemissioonidel 1997. aastast ning hetkel panustatakse kahe sõjalise vaatlejaga. „Osaleme praegu ÜRO sõjalisel Lähis-Ida vaatlusmissioonil UNTSO ning Süüria vaatlusmissioonil UNSMIS,“ lausus Paet. „Kuid 2016. aastaks soovime suurendada vaatlejate arvu viieni osalusega kuni kolmel erineval operatsioonil,“ lisas ta. Paet ja Ladsous rääkisid kohtumisel ka üha halvenevast olukorrast Süürias. ÜRO rahuvalveoperatsioonide ülem andis ülevaate oma äsjasest visiidist Süüriasse. „Olukord Süürias on äärmiselt murettekitav, vajalik on poliitiline lahendus,“ ütles Ladsous. Ladsous tänas Eestit panustamise eest Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS. Välisminister Paet rõhutas ÜRO juhtivat rolli ja vastutust lahenduse leidmisel vägivalla lõpetamiseks Süürias. „Kuriteod rahva vastu tuleb peatada, konflikt puuudutab praeguseks juba kaht miljonit inimest,“ ütles Paet. „Toetame ÜRO ja Araabia Liiga pingutusi kodusõja lõpetamiseks,“ lisas ta. Paeti sõnul jätkab Eesti Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustamist ühe sõjaväelasega vastavalt kehtivale ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile.

Fotod: http://tinyurl.com/d7jzdml

Välisminister Urmas Paet kohtus ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga

Wed, 01 Aug 2012 12:58:46 GMT

Nr 221-E

Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis kohtumisel ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga Süüria üha halvenevast olukorrast rääkides, et ÜROl on juhtiv roll ja vastutus lahenduse leidmisel vägivalla lõpetamiseks. „Süüria rahva vastased kuriteod tuleb peatada, konflikt puudutab praeguseks juba kaht miljonit inimest,“ ütles Paet. „Toetame ÜRO ja Araabia Liiga pingutusi kodusõja lõpetamiseks,“ lisas ta. Paeti sõnul jätkab Eesti Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustamist vastavalt kehtivale ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile.

ÜRO peasekretäri sõnul ei too sõjalise võitluse jätkamine lahendust. „Konflikti edasine militariseerimine pikendab vaid hävitustööd ja kannatusi ning võib ohustada ka Süüria naabreid,“ ütles Ban. „Iga päevaga, mil vägivald jätkub, tapetakse ja piinatakse üha enam süürlasi ning sunnitakse neid kodudest lahkuma,“ lisas ta.

Välisminister Paet tutvustas ka Eesti kava kandideerida sel aastal ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks ning 2020. aastal ÜRO julgeolekunõukokku. Paet rõhutas kohtumisel, et Eesti peab väga oluliseks õigusriikluse arengu toetamist maailmas. „Eesti tegevus rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) liikmesriikide assamblee presidendina on suunatud õigusriikluse arendamisele ja võitlusele karistamatusega maailmas,“ ütles Paet. „Peame oluliseks ICC üleilmse kehtivuse saavutamist ning võimalikult paljude riikide ühinemist rahvusvahelise kriminaalkohtuga,“ sõnas ta. Ban tunnustas Eestit panuse eest rahvusvahelise kriminaalkohtu arengusse. Paet kordas Banile ka kutset külastada nähtavas tulevikus Eestit.

Eesti välisminister kõneles kohtumisel ÜRO peasekretäriga ka majanduskriisist väljumisest, kestlikust arengust ja ÜRO kestliku arengu konverentsist, mis toimus juuni lõpus Rio de Janeiros. „Toetame kestliku arengu põhimõtete järgimist majandusarengus - investeeringute tegemist haridusse, tehnoloogiasse ja teadmistepõhisesse ühiskonda,“ märkis Paet.

Välisminister Paet kohtus täna ka ÜRO peasekretäri asetäitjaga poliitilistes küsimustes Jeffrey D. Feltmaniga.

Fotod

Välisminister Urmas Paet arutas ÜRO peaassamblee presidendiga Süüria vägivalla peatamist

Tue, 31 Jul 2012 13:00:27 GMT

Nr 220–E

Välisminister Urmas Paet väljendas eile New Yorgis kohtumisel ÜRO Peaassamblee 66. istungjärgu presidendi Nassir Abdulaziz Al-Nasseriga sügavat muret arengute pärast Süürias ning märkis, et ÜROl on juhtiv roll ja vastutus vägivalla lõpetamiseks lahenduse leidmisel. „Süüria rahva vastased kuriteod tuleb peatada. Toetame ÜRO ja Araabia Liiga pingutusi kodusõja lõpetamiseks,“ sõnas Paet. „Eesti jätkab Süüria vaatlusmissiooni UNSMIS panustamist vastavalt kehtivale ÜRO julgeolekunõukogu mandaadile,“ lisas ta. Al-Nasseri sõnul hääletatakse 2. augustil peaassambleel taas Süüria-teemalise resolutsiooni üle, mille esitab Araabia grupi nimel Saudi Araabia. Paeti sõnul tuleb uurida ka võimalikke sõjakuritegusid. "ÜROl tuleb täita oma juhtiv roll tapmiste ja vägivalla lõpetamiseks Süürias ning leida edasine tee Süüria olukorra stabiliseerimiseks, " lisas ta.

Paet ja Al-Nasser rääkisid kohtumisel ka õigusriikluse toetamise olulisusest maailmas ning Eesti tegevusest rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) liikmesriikide assamblee presidendina. „Eesti jaoks on õigusriikluse arendamine ja võitlus karistamatusega maailmas prioriteet,“ ütles Paet. „ICC liikmesriikide assamblee presidendina peame oluliseks aidata kaasa uute riikide liitumisele ICC-ga ja seeläbi kohtu üleilmse kehtivuse saavutamisele,“ sõnas ta.

Paet ja Al-Nasser kõnelesid kohtumisel ka ÜRO peaassamblee reformist. „Peame oluliseks peaassamblee autoriteedi tõstmist ja töömeetodite tõhustamist," ütles Paet. „Toetame ka aktuaalsetel teemadel temaatiliste debattide ja kõrgetasemeliste kohtumiste läbiviimist peaassambleel, näiteks oli väga ajakohane käesoleva peaassamblee alguses toimunud debatt konfliktide rahumeelsest lahendamisest," lisas ta.

Täna, 31. juulil kohtub välisminister Urmas Paet New Yorgis ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga. Samuti on välisminister Paetil kavas kohtumised ÜRO peasekretäri asetäitjaga poliitilistes küsimustes Jeffrey D. Feltmaniga ning ÜRO rahuvalveoperatsioonide ülema Hervé Ladsousiga.

Fotod

Eesti sai ÜRO naiste õigusi edendava agentuuri nõukogu asepresidendiks

Fri, 27 Jan 2012 20:49:35 GMT

Nr 19-E

Eesti valiti 2012. aastaks soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigusi edendava ÜRO agentuuri (UN Women) nõukogu asepresidendiks.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on inimõiguste edendamine ja kaitsmine Eesti välispoliitika tähtis osa. „Oleme pööranud rahvusvaheliselt tugevat tähelepanu just naiste ja laste ning põlisrahvaste õiguste kaitsmisel,” ütles Paet.

UN Women tegeleb naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse küsimusega kogu maailmas ning viib ellu programme naiste olukorra parandamiseks arenguriikides. „Eestile on oluline jätkata tööd selle nimel, et agentuur suudaks täita talle pandud lootusi. Peame oluliseks ka UN Womeni tegevuse toetamist ning seetõttu oleme toetanud agentuuri 2012. aasta tegevusi 25 000 euroga,” lisas ta.

Samas märkis Paet, et naiste olukorra parandamine paljudes riikides ei saa olla vaid ühe agentuuri töö. „Seetõttu loodame, et UN Womenis tehtav aitab kaasa sellele, et ÜRO tegevustes arvestataks senisest veelgi enam soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigustega,“ sõnas ta.

UN Women loodi 2011. aastal ja agentuuri nõukogusse kuulub 41 riiki. 2012. aastal on UN Womeni nõukogu president Lõuna-Korea, asepresidendid Hispaania, Eesti, Nigeeria ja Peruu. Nõukogu istungid toimuvad kolm korda aastas.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
+372 637 7654
+372 513 8689
pressitalitus@mfa.ee

Eesti sai ÜRO lastefondi nõukogu asepresidendiks

Mon, 23 Jan 2012 15:39:52 GMT

Nr 14-E

Eelmisel nädalal valiti Eesti 2012. aastaks ÜRO lastefondi (UNICEF) nõukogu asepresidendiks.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti jaoks oluline aktiivselt osaleda rahvusvahelise humanitaar- ja arengukoostööpoliitika kujundamises. "ÜRO lastefondi asepresidendina saame suurendada oma nähtavust rahvusvahelisel areenil ning tegeleda Eesti jaoks tähtsate teemade nagu laste olukorra parandamise ja nende õiguste kaitsega," ütles ta.

Välisminister märkis, et 2011. aastal toetas Eesti UNICEFi kaudu laste abistamist maailma eri paigus 272 000 euroga. "Oleme toetanud ÜRO tütarlaste hariduse initsiatiivi ja eraldanud raha laste kannatuste leevendamiseks Afganistanis, Elevandiluurannikul, Jeemenis ja Somaalias. Näiteks Afganistanis toetasime koolilaste õppetöö katkematut toimumist talveperioodil," märkis ta. Välisminister lisas, et Eesti jätkab ka sellel aastal UNICEFi toetamist.

ÜRO lastefondi nõukogu eesmärk on jälgida olukorda ja langetada otsuseid nii, et organisatsioon toimiks võimalikult tõhusalt ning abisaavate riikide vajadused ja huvid oleksid kõige paremini kaitstud.

2012. aastal on UNICEFi nõukogu president Antigua ja Barbuda, asepresidendid on lisaks Eestile veel Soome, Kenya ja Kasahstan. UNICEFi nõukogusse kuulub 36 riiki. Nõukogu istungid toimuvad kolm korda aastas, esimene istung 7.-10. veebruaril, seejärel juunis ja septembris.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
+ 372 637 7654

+372 513 8689

pressitalitus@mfa.ee

Eesti on rahvusvahelise kriminaalkohtu töö aktiivne toetaja

Thu, 27 Oct 2011 16:24:38 GMT

Nr 341-E

Välisministeeriumi juriidiliste küsimuste asekantsler Lauri Bambus ütles eile New Yorgis rahvusvahelise kriminaalkohtu (International Criminal Court, ICC) aastaaruande arutelul ÜRO peaassambleel, et kohtu liikmesriikide arvu järjekindel kasv näitab suurenevat poliitilist tahet võidelda karistamatusega raskete rahvusvaheliste kuritegude valdkonnas. Oktoobris ühines kriminaalkohtu Rooma statuudiga 119. riik. „Eesti peab positiivseks Rooma statuudiga ühinenud riikide arvu kasvu. Eesmärgiks on jõuda kõikide maailma riikide ühinemiseni statuudiga ja kohtu jurisdiktsiooni ülemaailmse kehtivuseni,“ märkis ta.

Asekantsler Bambuse sõnul on ICC Eesti jaoks olnud üks rahvusvahelisi prioriteete kohtu Rooma statuudi alusel loomisest alates ning meie eesmärk on osaleda aktiivselt kohtu töö toetamises. „Pärast konsultatsioone kõigi ICC liikmesriikidega on suursaadik Tiina Intelmanni kandidatuur esitatud järgmiseks kolmeks aastaks kohtu liikmesriikide assamblee presidendi kohale,“ ütles Bambus. „Suursaadik Intelmanni kandidatuur on plaanis kinnitada 12. detsembril New Yorgis algaval ICC liikmesriikide assamblee kohtumisel,“ lisas ta

Asekantsleri sõnul leiavad peagi aset suured muutused ka kohtu juhtimises. Detsembris valivad kohtu liikmesriigid uue prokuröri, mis mõjutab oluliselt kohtu toimimist. Lisaks valitakse kuus uut kohtunikku. „Kohtu tõhusa toimimise seisukohalt on oluline, et valitaks kohtunikud, kellel on olemas nii juriidiline kompetentsus kui ka praktiline kogemus kriminaalõiguse vallast,“ lisas ta.

ICC tööst rääkides rõhutas Bambus ka seda, et kohtu töös edu saavutamise üheks võtmeks on koostöö regionaalsete organisatsioonidega. „Kuna kohus on aktiivne maailma eri paikades, on vajalik avatud ja konstruktiivne dialoog ICC, regionaalsete organisatsioonide ja riikide vahel selleks, et ehitada vastastikust usaldust ning hoida ära vääritimõistmist,“ lisas ta.

Asekantsler Bambus viibib New Yorgis 24.-28.oktoobril ÜROs toimuva rahvusvahelise õiguse nädala raames. Ta osaleb mitmetel rahvusvahelise õigusega seotud nõupidamistel ja aruteludel, samuti on tal mitmeid kahepoolseid kohtumisi rahvusvahelise kriminaalkohtu kohtunikukandidaatidega.

* ICC jurisdiktsiooni alla kuuluvad genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod. ICC alustab menetlust, kui siseriiklikud kohtud ei ole võimelised või ei soovi nende kuritegude toimepanijaid vastutusele võtta. Kohus võib menetlust alustada ka ÜRO julgeolekunõukogu soovil. Vastavalt eelmisel aastal Ugandas Rooma statuudi ülevaatekonverentsil tehtud otsusele saab kohus alates 2017. aastast menetleda ka agressioonikuritegusid. Rahvusvaheline kriminaalkohus tegutseb Haagis. Kohtu 18 kohtunikku ja prokurör valitakse liikmesriikide poolt.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS 637 7654 533 66 159 pressitalitus@mfa.ee
www.mfa.ee

Eesti noori oodatakse kandideerima tööle ÜROsse

Wed, 13 Jul 2011 12:51:30 GMT

Nr 245-E

Eesti osaleb sel aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) noorte ametnike programmis, mille kaudu värvatakse maailma ühte suurimasse rahvusvahelisse organisatsiooni tööle uusi töötajaid. Seekord soovib ÜRO leida erinevatele ametikohadele kuni 32-aastaseid kõrgharidusega noori maailma eri riikidest, sealhulgas ka Eestist.

Maailmaorganisatsiooni saavad tööle kandideerida kõik Eesti kodanikud, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1979. Kandideerimise eelduseks on ka vähemalt kõrgkooli esimese astme diplomi olemasolu ja inglise või prantsuse keele valdamine. Eelnev töökogemus ei ole vajalik. Sel aastal saab kandideerida tööle ametikohtadele, mis on seotud halduse, humanitaarküsimuste, avaliku info ja statistika valdkonnaga.

Avaldusi saab esitada kuni 10. septembrini 2011. Pärast avalduste läbivaatamist kutsutakse sobivad kandidaadid eksamile ja intervjuule. Kirjalik eksam toimub 7. detsembril 2011. Parimad eksami sooritajad saavad kutse intervjuuvooru, mille edukale läbimisele järgnebki tööpakkumine ÜRO sekretariaadis, allorganisatsioonides, fondides või missioonide juures.

Eesti välisministeerium ja Eesti alaline esindus ÜRO juures soovitavad kõigil noortel, kes on huvitatud tööst ÜROs, kindlasti esitada oma sooviavaldus kandideerimiseks. Viimane kord avanes selline võimalus 15 aasta eest.

Lisainfo ÜROsse kandideerimise kohta:

https://careers.un.org/lbw/home.aspx?viewtype=NCE

http://www.facebook.com/UN.Careers
http://twitter.com/un_careers
http://linkd.in/un_careers
http://www.youtube.com/watch?v=k-MEIkzPMmE
http://www.youtube.com/watch?v=Z0pmqenzppc

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee
www.vm.ee

Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Tuvalu ja Saalomoni Saartega

Thu, 26 May 2011 15:27:26 GMT

Nr 193–E

Kolmapäeval, 25. mail kirjutas Eesti suursaadik ÜRO juures Margus Kolga Saalomoni Saarte suursaadikuga ÜRO juures Collin D. Beckiga ning Tuvalu suursaadikuga ÜRO juures Afelee F. Pitaga alla ühiskommünikeedele, millega sõlmiti Eesti ja Saalomoni Saarte ning Eesti ja Tuvalu vahelised diplomaatilised suhted.

Pärast diplomaatiliste suhete sõlmimist rääkisid suursaadikud Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani riikide koostöövõimalustest ning arengukoostööst. Suursaadikud tutvustasid oma riikide huvisid ÜROs. Lisaks räägiti kliimamuutustest, sealhulgas Vaikse ookeani saareriikide murest seoses ookeani veetaseme tõusuga ja sellega kaasnevast riigi territooriumi üleujutusohust.

Saalomoni Saared on saareriik Okeaanias Melaneesias, mis koosneb umbes tuhandest saarest. Riigi pindala on 27 556 km2 ning seal elab ligikaudu 539 000 inimest. Riigi pealinn on Honiara ning riigikeel on inglise keel. Saalomoni Saared iseseisvusid 1978. aastal.

Tuvalu asub Vaikses ookeanis Polüneesias, Saalomoni saartest idas. Riigi pindala on 26 km2 ning seal elab üle 11 000 inimese. Riigi pealinn on Funafuti ning riigikeeled tuvalu ja inglise keel. Kuni 1975. aastani oli Tuvalu tuntud Ellice’i saartena ning 1978. aastani oli see Suurbritannia koloonia.

Pilte diplomaatiliste suhete sõlmimisest Tuvalu ja Saalomoni Saartega: http://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
521 6821
pressitalitus@mfa.ee

Eesti ja Singapuri suursaadikud ÜRO juures New Yorgis allkirjastasid 3. veebruaril 2011 tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu lisaprotokolli

Fri, 04 Feb 2011 14:08:26 GMT

Allkirjastatud protokoll laiendab teabevahetuse ulatust – uue protokolli alusel sätestatud teabevahetus ei ole piiratud pelgalt riikide residentidega ega lepingus nimetatud maksudega, hõlmates muuhulgas ka krediidiasutuse valduses oleva teabe (pangasaladus). Seega loob protokoll täiendavaid lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.

Eestil on kehtivad topeltmaksustamise vältimise lepingud Soome, Rootsi, Taani, Norra, Läti, Leedu, Poola, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Islandi, Tšehhi, Kanada, Ukraina, Saksamaa, Valgevene, Madalmaade, Itaalia, Prantsusmaa, Iirimaa, Ameerika Ühendriikide, Moldova, Hiina, Kasahstani, Belgia, Austria, Armeenia, Malta, Horvaatia, Šveitsi, Ungari, Portugali, Türgi, Hispaania, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Luksemburgi, Gruusia, Singapuri, Kreeka, Aserbaidžaani, Bulgaaria, Makedoonia, Iisraeli, Mani saare, Serbia ja Korea Vabariigiga. Kahte viimast hakatakse kohaldama 1. jaanuarist 2011.