Permanent Representation of Estonia to the UN :: Uudised http://www.un.estemb.org/est est http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss WiseCMS 2.0 hille.lepp@vm.ee hille.lepp@vm.ee Reinart: ÜRO peasekretäri valimisprotsess olgu avatum, tema ametiaeg ühekordne http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1263 Eesti korraldas eile ÜRO 71. peaassamblee avanädala raames Costa Rica, Soome ja Vanematekoguga servaürituse, mis keskendus organisatsiooni järgmise peasekretäri valimisele.<br>&nbsp;<br>Eestit esindanud välisministeeriumi asekantsler Väino Reinart tõi esile viimase aasta saavutusi järgmise peasekretäri valimisprotsessi avatumaks muutmisel. „ÜRO liikmesriigid, laiem rahvusvaheline üldsus, kodanikuühiskond ja meedia on ühiselt avaldanud survet, et pärast 70 aastat salatsemist oleks lõpuks ka julgeolekunõukogust väljaspool ülevaade peasekretäri valimisest,“ märkis Reinart. „Praeguseks on kõigil ülevaade peasekretäri kandidaatidest, keda hetkel on üheksa. Samuti toimusid esmakordselt nende kuulamised.“<br>&nbsp;<br>Asekantsler Reinarti sõnul ei kajastu avatum protsess paraku julgeolekunõukogu suhtumises, kes ei anna oma hääletustulemustest peasekretäri kandidaatide üle teistele ÜRO liikmesriikidele teada. „Julgeolekunõukogu peaks uuendustega samuti kaasas käima ning avatum olema,“ ütles ta.&nbsp; <br>&nbsp;<br>Reinart rõhutas veel, et kõrgete ametikohtade täitmisel peab ÜRO peasekretär olema sõltumatu. „Eesti toetab peasekretäri iseseisvuse kindlustamiseks tema ametiaja ühekordseks muutmist, et vältida tagasivalimiskampaaniaga seonduvat perioodi,“ ütles ta.<br>&nbsp;<br>Lisaks asekantsler Reinartile võtsid arutelus ÜRO peasekretäri valimiste teemal sõna Costa Rica president Luis Guillermo Solis, Soome välisminister Timo Soini ning Vanematekogu (The Elders) esindajatena Soome endine president Martti Ahtisaari ja Norra endine peaminister Gro Harlem Brundtland.<br>&nbsp;<br>Eesti kuulub koos Costa Rica ja Soome ning kokku 25 riigiga ÜRO julgeolekunõukogu töömeetodite survegruppi ACT (Accountability, Coherence, Transparency Group). Šveitsi algatatud initsiatiivi eesmärk on muuta ÜRO julgeolekunõukogu otsustus- ja tegutsemismehhanismid usaldusväärsemaks, läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks ning anda liikmesriikidele võimalus protsessis aktiivselt osaleda. Viimasel kahel aastal on Eesti ACT grupis läbipaistvuse teema eestvedajana tegelenud aktiivselt uue ÜRO peasekretäri valimisprotsessi avatumaks muutmisega.<br>&nbsp;<br>Uus ÜRO peasekretär asub ametisse 1. jaanuaril 2017. Tõenäoliselt jõutakse valimisprotsessiga lõpule oktoobrikuu jooksul.<br><br>Lisainfo: <br><br>Sandra Kamilova<br>Avalike suhete osakond<br>Välisministeerium<br>+372 5667 5362<br>press@mfa.ee <br> Wed, 21 Sep 2016 18:01:20 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1263 President Ilves: ÜRO tähtsus sõltub tema jõulisusest kohaldada rahvusvahelist õigust http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1262 "Täna näeme tekkivat, ägedat või külmutatud konflikti peaaegu igal pool, kuhu vaatame. Nii, nagu vajame [konfliktidega toime tulemiseks] rahvusvahelist õigust, vajame ka vahendeid selle jõustamiseks. Kui ÜRO ei hakka jõuliselt tegutsema, kaotab ta aja jooksul oma tähtsuse," ütles president Toomas Hendrik Ilves eile õhtul, ÜRO 71. peaassamblee üldarutelul peetud kõnes.<br><br>President Ilves rõhutas, et põhiline ÜRO-vastane kriitika tuleneb julgeolekunõukogu suutmatusest praegu reageerida suurtele kriisidele. Tema hinnangul peaks ÜRO ideaalis olema esimene organisatsioon, kes üleilmse probleemi korral lahenduse välja pakub. "See ei peaks olema viimane abinõu, kui kõik teised võimalused on ammendatud," nentis Eesti riigipea.<br><br>Ta meenutas ÜRO-s peetud kõnes, et kui astus kümme aastat tagasi presidendiametisse, oli maailm palju stabiilsem: "Ei olnud majandus- ega rändekriisi, praeguseid konflikte Lähis-Idas või Venemaa agressiooni Gruusia ja Ukraina suunal. Tollal päevakorral olnud probleemid, näiteks terrorism, ränne, kliimamuutused ja küberjulgeolek, on muutunud teravamaks ning nende lahendamise vajadus märksa pakilisemaks."<br><br>Eesti riigipea hinnangul ei oleks saanud kõiki nüüdseid konflikte ja kriise ära hoida.<br><br>"Kuid olen veendunud, et paljude konfliktide mõju oleks saanud leevendada, kui oleksime tegutsenud kiiremini ja kui oleksid olnud olemas asjakohased vahendid," rõhutas president Ilves ning meenutas, et ÜRO-s 2008. aastal peetud sõnavõtus, pärast Venemaa sissetungi Gruusiasse, hoiatas ta rahvusvahelise õiguse valikulise kohaldamise eest.<br><br>"Ilmselgelt rikuti Gruusiasse sissetungimisel rahvusvahelist õigust. Kuus aastat hiljem – aastal 2014 – nägime samasuguse käitumisviisi kordumist Ukrainas. Esimest korda pärast Teist maailmasõda oli Euroopa piire jõuga muudetud. ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtteid rikuti jultunult, kuid ÜRO ei suutnud tõhusalt reageerida," ütles president Ilves.<br><br>"Venemaa agressioon Ukrainas jätkub. Territooriumid Gruusias ja Ukrainas on jätkuvalt okupeeritud sõjaliste jõudude poolt, külmutatud konfliktid jätkuvad Mägi-Karabahhis ja Transnistrias," lisas ta.<br><br>President Ilves rääkis oma kõnes ka kogu maailma mõjutavast rändeprobleemist, rõhutades, et see on kõikide riikide ühine probleem.<br><br>"Sisserände keskmes on rändajatest lapsed. Rändeteel olevad või rändest muul viisil mõjutatud lapsed on kõige kaitsetum rühm," ütles Eesti riigipea. Tema sõnul on oluline võimaldada pagulaslaagrites elavatele lastele ligipääs hariduse omandamisele, sest haridusest ilmajäämine piirab pagulastest ja varjupaigataotlejatest laste väljavaateid ning suurendab võõrandumise riski.<br><br>President Ilves mainis oma sõnavõtus ka eelmisel aastal riikide poolt vastu võetud säästva arengu eesmärke ja säästva arengu tegevuskava aastani 2030, märkides, et Eesti jaoks on üheks oluliseks eesmärgiks meetmed, mis tagavad ühiskonnas inimestele võrdsed võimalused sõltumata nende soost.<br><br>Samuti kutsus ta rahvusvahelist üldsust kiiremini rakendama ÜRO tegevuskava, mis käsitleb ajakirjanike turvalisust, nimetades eelisküsimuseks õigust arvamus- ja sõnavabadusele nii internetis kui ka mujal.<br><br><br>President Ilvese sõnavõtu täistekst on eestikeelsena loetav siit: https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/12558-2016-09-22-11-17-21/index.html<br>President Ilvese sõnavõtu täistekst on ingliskeelsena loetav siit: https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/12557-address-by-the-president-of-the-republic-of-estonia-toomas-hendrik-ilves-at-the-general-debate-of-the-71st-united-nations-general-assembly/index.html<br>President Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtu video on ingliskeelsena järelvaadatav siit: http://www.unmultimedia.org/avlibrary/asset/1714/1714294/<br><br><br>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>avalike suhete osakond Wed, 21 Sep 2016 13:27:01 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1262 Eesti kinnitas LifeLine'i fondi kohtumisel jätkuvat toetust tagakiusatud vabaühendustele http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1256 Välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektor Paul Teesalu juhtis koos Ameerika Ühendriikide kolleegi Virginia Bennettiga tagakiusatud vabaühenduste abistamise fondi LifeLine panustajariikide kohtumist. Kohtumine toimus New Yorgis Eesti alalises esinduses ÜRO 71. peaassamblee avanädala raames. Arutati fondi tegevust vabaühenduste toetamisel.<br><br>Teesalu avaldas kahetsust, et mitmel pool maailmas jätkuvad rünnakud tsiviilühiskonna vastu. „Inimõiguste edendajate tegevus tagakiusamise tingimustes on tunnustust väärt. Mul on hea meel, et LifeLine'i initsiatiiv on loonud surve all olevate vabaühenduste jaoks täiendavaid võimalusi,“ ütles poliitikaosakonna peadirektor. Fondi kaudu abistatakse neid näiteks juriidilise kaitse, koolituse või rahvusvahelise koostöö valdkondades.<br><br>Fondi viie tegevusaasta jooksul on toetust saanud üle tuhande kodanikuühiskonna aktivisti ja organisatsiooni ligi sajast riigist. Eesti on olnud fondiga seotud alates selle loomisest ning toetanud selle tegevust meie arengukoostöö sihtriikides kokku 120 000 euroga.<br><br>LifeLine´i eesmärk on abistada keerulistes poliitilistes tingimustes tegutsevaid vabaühendusi ning nende heaks töötavaid inimesi, võimaldades täiendavat kaitset riigivõimu tagakiusamise korral. LifeLine kutsuti ellu Ameerika Ühendriikide algatusel 2010. aastal välisminister Hillary Clintoni initsiatiivil.<br><br>Lisainfo:<br><br>Sandra Kamilova<br>Avalike suhete osakond<br>Välisministeerium<br>+372 5667 5362<br>press@mfa.ee<br><br> Mon, 19 Sep 2016 12:19:58 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1256 President Ilves: Eesti arengukoostöö üheks fookuseks on digiühiskonna edendamine Euroopa Liidu idapartnerlusriikides http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1255 „Infotehnoloogiliste lahenduste rakendamine võib aidata kaasa demokraatia ja majanduse arengule. Eestil, kes keskendub infotehnoloogilises abis Euroopa Liidu idapartnerlusriikidele, on hea IT-koostöö nii Ukraina, Gruusia kui ka Moldovaga,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves ÜRO 71. Peaassamblee avanädalal e-valitsemise ja läbipaistvate avalike teenuste teemalisel servaüritusel, mille korraldasid ühiselt Eesti, Gruusia, Korea Vabariik ja ÜRO arenguprogramm.<br><br>President Ilves kõneles inimõiguste, korruptsiooni, õigusriigi ja heade valitsemistavade ning infotehnoloogiliste lahenduste olulisusest kestliku arengu saavutamisel. Üritusel võtsid sõna ka Gruusia peaminister Giorgi Kvirikašvili ja ÜRO arenguprogrammi esindaja Helen Clark.<br><br>„Eesti kogemusest teame, et eduka digiühiskonna ülesehitamise eelduseks on poliitiline pühendumus. See peaks eriti väljenduma seadusandlikus toes ning olema osa õigusriigi ja demokraatliku ühiskonna laiemast tugevdamisest,“ märkis president Ilves, kelle hinnangul aitavad e-valitsemise lahendused Euroopa Liidu idapartnerlusriikides kaasa vajalike reformide läbiviimisele.<br><br>Seejuures tõdes Eesti riigipea, et nii nagu digipoliitika pole ainult tehnoloogia, ei lahenda ainult tehnoloogia ühegi riigi kõiki arenguprobleeme, see on olnud mõjus ikka kombineerituna teiste reformidega.<br><br>Tema sõnul jagab Eesti pidevalt oma kogemusi infotehnoloogiliste lahenduste rakendamisel avatud ühiskonna ja majanduse arenguks. <br><br>„Näiteks meie E-riigi Akadeemia on juhtinud e-valitsemise, e-demokraatia, riikliku küberturvalisuse ja avatud infoühiskondade alaseid projekte praeguseks rohkem kui 50 riigis. Eesti valitsusasutused on teinud koostööd mitmekümnete riikidega, sama kehtib meie ettevõtete kohta,“ sõnas president Ilves. <br><br>Kohtumine sai innustust eelmise aasta ÜRO tippkohtumisest, kus lepiti kokku järgmise 15 aasta kestliku arengu eesmärgid, mida on kokku 17 ja neist kaks puudutavad otseselt infoühiskonna arengut.<br><br><br><i>Vabariigi Presidendi Kantselei <br>avalike suhete osakond</i><br><br> Mon, 19 Sep 2016 12:17:49 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1255 President Ilves kutsus ÜRO rände-teemalisel tippkohtumisel toetama migratsioonileppeid rändesurve lähteriikidega http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1254 „Rändekriis puudutab paljude riikide paljusid valdkondi ning mõjutab turvalisust, stabiilsust ja arengut maailma eri piirkondades. Just riikide omavaheline koostöö aitab haavatavatel inimestel põgeneda sõja ja terrori, poliitilise või sotsiaalse tagakiusamise, vaesuse ja nälja eest,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves eile New Yorgis ÜRO rändetippkohtumise plenaaristungil.<br><br>Riigipead ja valitsusjuhid võtsid tippkohtumisel vastu poliitilise deklaratsiooni, milles kinnitatakse ühist vastutust globaalse rände parema juhtimise ning pagulaste ja põgenike aitamise eest.<br><br>Tippkohtumisel osalesid ca 60 riigi esindajad, ka näiteks Soome, Läti, Egiptuse, Mehhiko, Küprose, Bulgaaria ja Gruusia presidendid, samuti Taani, Jaapani ja Kanada peaministrid ning paljude maade välisministrid.<br><br>President Ilves tervitas ÜRO algatust, mis tõi riigipead ja valitsusjuhid esimest korda nii kõrgel tasemel arutama põgenike ja migratsiooniga seotud probleeme ÜRO juhitud ühtses võtmes.<br><br>„See võimaldab meil senisest paremini tegeleda lünkadega selle üliolulise teema ülemaailmses lahendamises,“ nentis Eesti riigipea.<br><br>Tema hinnangul on oluline, et me tegeleksime konfliktide, vägivalla ja äärmise vaesuse põhjustega migratsiooni lähteriikides.<br><br>„Euroopa Liidu algatatud uus partnerlus kolmandate riikidega on siin õige samm. Me usume, et migratsioonilepped rändesurve lähteriikidega, mis arvestavad üksteise huve, aitavad lõpuks kaasa konfliktide rahumeelsele lahendamisele ning parandavad paljude riikide elanike poliitilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda,“ sõnastas president Ilves Eesti vaate.<br><br>Ta rõhutas oma sõnavõtus, et riigid peavad veelgi rohkem pingutama, kaitsmaks lapsi, kes on sunnitud oma kodumaalt mujale põgenema.<br><br>„Tänaseks on maailmas peaaegu 50 miljonit lapspagulast ja -migranti. Lapspagulaste arv on vaid 10 aastaga enam kui kahekordistunud ja kasvab endiselt. See šokeeriv statistika nõuab, et peame tegutsema äärmiselt tõhusalt. Meie kohus on teha laste hääled migratsioonikeerises kuuldavaks ja aidata neil leida kindel jalgealune, kaitse, tervishoid ja haridus – ühesõnaga normaalne elu,“ märkis president Ilves.<br><br>Eesti osutab lapspagulaste ja -migrantide keerulisele olukorrale erilist tähelepanu ning püüab tugevdada nende laste kaitset ja lõimumist Euroopas, sealhulgas hariduse, tervishoiu, sotsiaal- ja õigusabiteenuste valdkonnas, aga ka diskrimineerimise ja ksenofoobia vastaste meetmete edendamisel.<br><br>Eilne riigipeade ja valitsusjuhtide deklaratsioon koosneb neljast suuremast osast: rändevoogude põhjused ja väljakutsed; riikide valmisolek jagada globaalsest rändest tulenevat koormat; põhimõtted ja kohustused kõigi põgenike, sh pagulaste osas; kohustused ainult pagulaste osas ja jätkutegevused.<br><br>ÜRO andmetel oli 2015. aastal maailmas kokku 244 miljonit põgenikku, sealhulgas umbes 40 miljonit sisepõgenikku ja 20 miljonit pagulast. Põgenike koguarv 15 aastaga on suurenenud umbes 70 miljoni ehk 40% võrra. 104 miljonit tänastest põgenikest (43%) on sündinud Aasias, 62 miljonit (25%) Euroopas. Aafrika on põgenike päritolukohana viiendal kohal (34 miljonit ehk 14%).<br><br>2015. aastal taotles Euroopa Liidult rahvusvahelist kaitset 1 255 600 inimest. 2016. aasta kaheksa kuuga on Euroopasse jõudnud 304 993 põgenikku. Euroopa rändekava raames on Eesti praeguse seisuga vastu võtnud 60 pagulast, sh 49 põgenikku on ümber paigutatud Kreekast ja 11 põgenikku on ümber asustatud Türgist.<br><br><br><i>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>avalike suhete osakond</i> Mon, 19 Sep 2016 12:16:35 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1254 Asekantsler Reinart ÜROs: meil on kohustus lapsi rändekriisis kaitsta http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1253 Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart kinnitas eile, 19. septembril ÜRO peaassamblee avanädala kõrgetasemelisel rändeteemalisel kohtumisel Eesti jätkuvat valmisolekut panustada rändekriisi lahendamisse, keskendudes laste olukorrale kriisis. <br><br>„Mõni aasta tagasi olid Aafrikast ja Lähis-Idast saabuvad põgenikepaadid vaid mõne üksiku Euroopa riigi küsimus. Täna on see oluline murekoht kogu maailmale,“ ütles Reinart. Ta lisas, et Eesti on valmis oma kohustusi täitma ning osalema rändekriisile pikaajaliste lahenduste leidmisel. „Tähtis on, et jääksime Euroopas ja maailmas kriisi lahendamisel ühtseks,“ rõhutas ta.<br><br>Rääkides laste olukorrast rändekriisis, rõhutas Reinart, et lastele tuleb pöörata erilist tähelepanu. „Ligikaudu 50 miljonit last on täna põgenemas vägivalla ja ebakindluse eest. See number on täna 77 protsendi võrra suurem kui viis aastat tagasi,“ ütles Reinart. „Lapsed on rändekriisis üks kõige haavatavamaid gruppe ning meie kohustus on kaitsta neid kriisist tulenevate ohtude eest nagu inimkaubandus või ksenofoobia. Tuleb meeles pidada, et rändekriisist puudutatud lapsed vajavad tähelepanu ka peale jõudmist sihtriikidesse - neile tuleb tagada ligipääs haridusele, tervishoiule ja sotsiaalkaitsele,“ rõhutas asekantsler. <br><br>Eilsel ÜRO rändeteemalisel tippkohtumisel võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu ka poliitilise lõppdeklaratsiooni, milles kinnitati ühist vastutust globaalse rände parema juhtimise ning põgenike aitamise ees. Reinarti hinnangul näitab see jätkuvat vajadust koostöö ja üksmeele järele rändekriisi lahendamisel. <br><br>Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72157672958139241<br><br>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>Avalike suhete osakond<br>Välisministeerium<br>+372 5667 5362<br>press@mfa.ee Tue, 20 Sep 2016 12:15:07 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1253 Asekantsler Reinart osaleb ÜRO 71. peaassamblee kõrgetasemelisel avanädalal http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1248 Välisministeeriumi väliskaubanduspoliitika ja arengukoostööküsimuste asekantsler Väino Reinart võtab osa New Yorgis toimuvast ÜRO 71. peaassamblee kõrgetasemelisest avanädalast. Algav peaassamblee keskendub eelmisel aastal vastuvõetud oluliste otsuste, näiteks kestliku arengu tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe, rakendamisele. Arutelude keskmes on ka võitlus terrorismiga, rahuloome ning rändekriis. <br><br>19. septembril esineb Reinart sõnavõtuga ÜRO 71. peaassamblee ülddebatile eelneval kõrgetasemelisel rändeteemalisel kohtumisel, kus võetakse vastu poliitiline deklaratsioon konkreetsete tegevuste kohta rändekriisi lahendamiseks. Õhtul osaleb asekantsler Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus arutatakse lisaks rändekriisile Euroopa Liidu suhteid Türgiga ja olukorda Süürias.<br><br>Samal päeval toimub Eesti alalises esinduses ÜRO juures tagakiusatud vabaühenduste abistamise fondi „Lifeline“ panustajariikide juhtkomitee kohtumine. Eesti ja USA on olnud viimase aasta jooksul juhtkomitee kaaseesistujad. Kohtumisel annab Eesti kaaseesistumise üle Leedule. <br><br>20. septembril osaleb Reinart Balti riikide delegatsioonide kohtumisel USA abivälisministri Tom Shannoniga. Lisaks osaleb asekantsler kõrgetasemelisel kõrvalüritusel innovatsiooni ja naiste võimestamise teemal, Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieri juhitud arutelul „Force of Civilian Crises Management“ ning kohtub Ameerika Juudi Komitee esindajatega. Samuti on asekantsleril kavas mitmed kahepoolsed kohtumised, sealhulgas India, Egiptuse ja Brunei delegatsioonidega. <br><br>Lisainfo: <br><br>Sandra Kamilova<br>Avalike suhete osakond<br>Välisministeerium<br>+372 5667 5362<br>press@mfa.ee<br><br> Mon, 19 Sep 2016 11:53:49 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1248 President Ilves New Yorgis: Eesti panustab pagulaslaste haridusse http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1247 President Toomas Hendrik Ilves ja UNICEFi heatahtesaadik Ewan McGregor kõnelesid eile New Yorgis ÜRO 71. Peaassamblee avanädala raames Eesti ÜRO esinduse üritusel "Lapsed pagulas- ja rändekriisis". Eesti riigipea rõhutas, et Eesti riigi abi fookuses on pagulaslastele hariduse andmine.<br><br>President Ilves ütles avasõnavõtus, et meil kõigil tuleb anda oma panus selleks, et põgenike ja pagulaste lastel oleks võimalus täisväärtuslikule elule. “Laste õiguste kaitsmise kõrval on seetõttu eriti oluline neile hariduse andmine. Tagades pagulaslastele hariduse, võimaldame neile kindlama tuleviku,” sõnas Eesti riigipea.<br><br>President Ilves märkis, et Eesti panustab süstemaatiliselt riikliku abi kaudu pagulaslaste haridusse. “Näiteks Jordaanias asuvas põgenikelaagris on Eesti riigi abiga arvutiklassid ja lastele tagatud arvutiõpe. Haridustee jätkamine on tagatud ka pagulaslastele, kes on asunud elama Eestisse,” lisas ta.<br><br>Eesti ÜRO esindus oli ürituse üks peakorraldajatest. Eesti suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson on 2016. aastal UNICEFi nõukogu president ja ühtlasi on Eesti sellel aasta Euroopa Nõukogu eesistuja, kus meie üheks prioriteediks on laste õiguste kaitse. Eesti korraldas ürituse koostöös UNICEFi, Euroopa Nõukogu ja UNICEFi USA rahvuskomiteega.<br><br>Lisaks president Toomas Hendrik Ilvesele ja Ewan McGregorile esinesid sõnavõttudega UNICEFi tegevjuht Anthony Lake, Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland, Rootsi asepeaminister Isabella Lövin, Etioopia välisminister Tedros Adhanom, Saksa arenguminister Gerd Mueller, Euroopa komisjoni asepresident Kristalina Georgieva, ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi, Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni peadirektor William Lacy Swing ja kaks pagulastüdrukut. Ürituse raames avati ka näitus Zaatari pagulaslaagrist Jordaanias.<br><br>ÜRO andmetel oli 2015. aastal maailmas kokku 244 miljonit põgenikku. Viimase 15 aastaga on põgenike arv proportsionaalselt suurenenud kiiremini (70 miljonit ehk 40%) kui maailma elanikkond. Põgenikest iga kaheksas on laps. Lapsed on pagulas- ja põgenikekriisis üks kõige haavatavamaid gruppe.<br><br>Täna, 19. septembril toimub New Yorgis ÜRO peasekretäri egiidi all esimene rändeteemaline tippkohtumine, mille raames võtavad riigipead ja valitsusjuhid vastu poliitilise lõppdeklaratsiooni, milles kinnitavad ühist vastutust globaalse rände parema juhtimise ning pagulaste ja migrantide aitamise ees.<br><br><br>Pressiteatele lisatud foto: Eleri Ever (Vabariigi Presidendi Kantselei)<br>Rohkem pilte aadressil https://www.flickr.com/photos/136427390@N03/sets/72157674075518295/with/29698379281/<br>UNICEFi fotod üritusest: http://weshare.unicef.org/Package/2AMZIFQ3OE1<br><br><br><i>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>avalike suhete osakond</i><br><br> Mon, 19 Sep 2016 11:45:59 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1247 Välisminister Kaljurand küberekspertide kohtumisel: Eesti õigus ja kohustus on olla eeskujuks IKT alal http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1241 Välisminister Marina Kaljurand võttis eile, 29. augustil riikliku eksperdina osa New Yorgis toimuvast kõrgetasemelisest ÜRO küberekspertide rühma nõupidamisest, milles arutleti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste üle rahvusvahelise õiguse ning julgeoleku kontekstis. Kaljurand rõhutas kohtumisel Eesti ja teiste riikide rolli IKT alaste kogemuste jagamisel.<br><br>„Ajal, mil maailmas on kasvamas küberrünnakute arv, on riikidel, kes on edukad IKT alal, eelised ja vastutus küberjulgeoleku tagamisel - läbi koordineeritud koostöö nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil,“ ütles Kaljurand. Ta kinnitas, et Eesti peab oluliseks riigisisese küberjulgeoleku tagamist ja rahvusvahelist koostööd küberjulgeoleku valdkonnas.<br><br>Kaljuranna sõnul on oluline meeles pidada, et rahvusvaheline õigus kehtib ka küberruumis. “Siiski on selle kohaldamises küsimusi, mida arutada, täpsustada ja milles kokku leppida. Eesti saab olla eeskujuks, kuidas riigid täidavad rahvusvahelisi norme ja rahvusvahelist õigust IKT valdkonnaga seonduvates küsimustes. See on Eesti õigus ja kohustus“.<br><br>Kaljurand on Eesti ekspert ÜRO valitsusekspertide grupis alates 2014. aastast. ÜRO küberekspertide rühma ülesanne on uurida ohte küberruumis ja rahvusvahelise õiguse kohaldamist ning anda riikidele soovitusi uute normide väljatöötamiseks ja koostöö tõhustamiseks.<br><br>Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576721...<br><br>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>Avalike suhete osakond<br>Välisministeerium<br>+372 5667 5362<br>press@mfa.ee<br><br> Mon, 29 Aug 2016 23:30:46 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1241 Välisminister Kaljurand New Yorgis: era- ja avaliku sektori koostöö on küberjulgeoleku tagamisel võtmetähtsusega http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1240 Välisminister Marina Kaljurand märkis eile, 29. augustil ÜRO peakorteris New Yorgis toimunud era- ja avaliku sektori küberturvalisuse koostöö teemalisel üritusel, et erasektorist on tänapäeva maailmas saanud peamine innovatsiooni looja. <br><br>„Kuna kübervaldkonnas varitsevad ohud nõuavad meilt nendega toimetulekuks üha uuenduslikumaid lahendusi, tuleb riikidel teadvustada, et koostöö erasektoriga on julgeoleku tagamisel võtmetähtsusega,“ rõhutas Kaljurand.<br><br>Välisministri sõnul on Eesti riik, kes peab väga oluliseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist avaliku sektori poolt pakutavate teenuste kasutajasõbralikuks ning kättesaadavamaks muutmisel. „Eesti e-teenused tagavad selle, et kodanike suhtlus riigiga on mugav ja efektiivne. Samuti otsime pidevalt võimalusi, kuidas kaasata erasektorit teenuste arendamisesse ja ühtlasi ka küberturvalisuse tagamisse,“ ütles Kaljurand. Välisminister lisas, et üheks näiteks erinevate osapoolte edukast koostööst on Eestis loodud Küberkaitseliit, kuhu kuuluvad kodanikud on otsustanud anda oma vabatahtliku ekspertpanuse riiklikul tasandil küberjulgeoleku edendamisesse. Samas märkis Kaljurand, et erasektoriga koostöös ei tohi lähtuda riigid vaid soovist saada eraettevõtetelt vajalikku informatsiooni. „Eduka ja usaldusliku koostöö aluseks on kahepoolne suhtlus, mis tugineb vastastikusel austusel ning arusaamal, et ka riik saab erasektorile omapoolse informatsiooniga kasulik olla,“ märkis välisminister.<br><br>Välisminister Marina Kaljurand võttis eksperdina osa New Yorgis toimuvast ÜRO küberekspertide rühma töögrupist, milles arutati info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste üle rahvusvahelise õiguse ning julgeoleku kontekstis. Töögrupi kohtumise serval toimunud kõrvalüritus „Public-Private Cooperation to Support Cybersecurity: Building a Culture of Trust in ICTs across the Information Society“ tõi kokku suure hulga huvilisi. Ürituse korraldasid Eesti alaline esindus ÜRO juures koostöös Mehhiko alalise esinduse ning ettevõtetega Microsoft, AT&amp;T, Google, Intel, Verisign ja 21st Century Fox.<br><br>Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72157672146152621&nbsp; &nbsp;<br><br>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>Avalike suhete osakond<br>Välisministeerium<br>+372 5667 5362<br>press@mfa.ee <br><br> Tue, 30 Aug 2016 00:29:14 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1240 Välisminister Marina Kaljurand avaldas tunnustust humanitaarabi osutavatele inimestele ja organisatsioonidele http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1236 Tänase rahvusvahelise humanitaarabi päeva puhul avaldas välisminister Marina Kaljurand tunnustust kõigile humanitaarabi osutamisega seotud inimestele ja organisatsioonidele.<br><br>“Abivajajate hulk on tänapäeva keerulises olukorras kasvamas ning me ei saa jätta seda tähelepanuta – hädas olijate abistamine on meie ühine moraalne kohustus. Peame tegema kõik, et humanitaarabi jõuaks iga abivajajateni,“ ütles välisminister. „Täna on õige hetk meenutada kõiki, kes aitavad kaasa humanitaarkriiside leevandamisele ning tunnustada ja tänada neid tehtu eest," ütles Kaljurand. <br><br>2016. aastal on Eesti humanitaarabi fookuses jätkuvalt Ukraina, kuhu eelmisel aastal suunati suurem osa tegevusi ning Süüria lähinaabrus ehk Jordaania, Liibanon, Iraak. Samuti panustab Eesti nii kahepoolsete projektide kui rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide kaudu Süüria pagulaste olukorra leevendamiseks Türgis.<br><br>Eesti on andnud oma panuse ka looduskatastroofide tagajärgede leevendamisesse. Eelmisel aastal toetas välisministeerium maavärinas kannatada saanud Nepali, tormist kahjustatud väikesaareriike Vanuatut ja Tuvalut ning ilmastikunähtusest El Niño põhjustatud põuaga toimetulemist Etioopias. Eesti päästemeeskonna eksperdid osalesid missioonidel Ebola leviku tõkestamiseks Sierra Leones ning troopilise tormi tagajärgede leevendamiseks Omaanis ja Jeemenis.<br><br>Eesti käesoleva aasta humanitaarabi eelarve on 3,2 miljonit eurot. Aastatel 2011–2015 eraldati Välisministeeriumi eelarvest humanitaarabiks üle 10 miljoni euro. Põhilisteks siseriiklikeks partneriteks on humanitaarabi osutamisel olnud Päästeamet, Terviseamet, Sisekaitseakadeemia, MTÜ Mondo, MTÜ Pagulasabi ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskus.<br><br>2016. aasta Rahvusvahelise humanitaarabi päeva teema on „Üks inimkond“ („One Humanity“). Lisainfot rahvusvahelise humanitaarabi päeva kohta: www.worldhumanitarianday.org <br><br> Thu, 18 Aug 2016 22:27:09 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1236 Peaminister Rõivas kohtumisel Ban Ki-mooniga: ÜROl on oluline roll konfliktide lahendamisel http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1219 Tue, 03 May 2016 13:54:00 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1219 Eesti valiti 2016. aastaks UNICEFi nõukogu presidendiks http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1193 Wed, 13 Jan 2016 19:33:09 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1193 Väliskomisjoni visiidil ÜRO peakorterisse on keskmes inimõiguste ja rände küsimused http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1186 Thu, 03 Dec 2015 22:31:27 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1186 Välisminister Kaljurand: ÜRO peasekretäri valimised peavad olema läbipaistvad http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1176 <footer>27. September 2015 - 12:37</footer> <div> <div> <div><a href="http://vm.ee/sites/default/files/styles/1024x/public/news-cover-images/21726556132_b3fc2e8541_o.jpg?itok=uZdwec1m" title="Välisminister Kaljurand: ÜRO peasekretäri valimised peavad olema läbipaistvad"><img src="http://vm.ee/sites/default/files/styles/news_detail_cover_image/public/news-cover-images/21726556132_b3fc2e8541_o.jpg?itok=ankcqzLT" height="319" width="480"></a></div> </div> </div> <div> <div> <div><p>Välisminister Marina Kaljurand esindas Eestit üheskoos ÜRO Vanematekogu, Costa Rica ja Soomega korraldatud servaüritusel „ÜRO järgmise peasekretäri valimine: protsessi avatumaks muutmine“.</p> <p>Kaljurand andis ülevaate senistest arengutest seoses ÜRO peasekretäri valimisprotsessi läbipaistvamaks muutmisega. „11. septembril vastu võetud peaassamblee elavdamise resolutsioon on suur samm edasi valimisprotseduuri selgemaks muutmisel. Esimest korda 70. aasta jooksul on jõutud kokkuleppele, et peasekretäri valimistel peab olema konkreetne algus, liikmesriikidele jagatakse kandidaatide kohta infot ning nendega korraldatakse ka avalikke kohtumisi,“ lausus välisminister.</p> <p>Kõik üritusel osalenud kõrgetasemelised esindajad olid ühel arvamusel, et nii nagu iga ühiskond võidab avatud ja läbipaistvast protsessist, nii võidavad sellest ka rahvusvahelised süsteemid ja organisatsioonid. „Avatud ja kaasaval otsustusprotsessil on enam potentsiaali jõuda positiivse ja kõigile meelepärase tulemini,“ sõnas Kaljurand.</p> <p>Välisminister rõhutas ka, et ÜRO kõrgete ametikohtade täitmisel tuleks järgida kõiki reegleid, võtta arvesse soolist tasakaalu ning eelistada võrdsete kandidaatide puhul naiskandidaati. „Samuti on oluline, et valiku tegemisel võetaks arvesse geograafilist tasakaalu,“ lisas ta.</p> <p>Lisaks välisminister Marina Kaljurannale võtsid paneelis ÜRO peasekretäri valimiste teemal sõna Costa Rica president Luis Guillermo Solis, Vanematekogu (The Elders) esindajatena Norra endine peaminister Gro Harlem Brundtland ja Mehhiko endine president Ernesto Zedillo Ponce de León.</p> <p>Eesti kuulub koos Costa Rica, Soome ja ligi kolmekümne teise riigiga ÜRO julgeolekunõukogu töömeetodite survegruppi ACT (Accountability, Coherence, Transparency Group). Šveitsi algatatud initsiatiivi eesmärk on muuta ÜRO julgeolekunõukogu otsustus- ja tegutsemismehhanismid usaldusväärsemaks, läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks ning suurendada sealjuures riikide omalustunnet. Alates selle aasta algusest on Eesti ACT grupis selle teema eestvedajana tegelenud aktiivselt uue ÜRO peasekretäri valimisprotsessi avatumaks ja läbipaistvamaks muutmisega. Uus ÜRO peasekretär valitakse järgmisel aastal.</p> <p>Fotod: <a href="https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72157656781385443">https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576567...</a></p> <p><br> VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND<br> 637 7654<br> 521 6821<br><a href="mailto:press@mfa.ee">press@mfa.ee</a><br><a href="http://www.vm.ee">www.vm.ee</a></p></div> </div> </div> Sun, 27 Sep 2015 17:24:12 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1176 Välisminister Kaljurand ÜRO Julgeolekunõukogus: ISILi-vastane võitlus peab jätkuma koordineeritult koalitsiooni tegevusega http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1175 <footer>1. Oktoober 2015 - 14:01</footer> <div> <div> <div><a href="http://www.vm.ee/sites/default/files/styles/1024x/public/news-cover-images/21842537452_de93ddd1c5_o.jpg?itok=6Z1mxZ2f" title="ÜRO foto/Devra Berkowitz"><img src="http://www.vm.ee/sites/default/files/styles/news_detail_cover_image/public/news-cover-images/21842537452_de93ddd1c5_o.jpg?itok=1dfHKADR" alt="Marina Kaljurand" title="ÜRO foto/Devra Berkowitz" height="320" width="480"></a></div> </div> <div> ÜRO foto/Devra Berkowitz<br><br></div> </div> Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika konfliktide lahendamisele ja terrorismi vastu võitlemisele keskendunud ÜRO julgeolekunõukogu avatud istungil, mida juhatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov, rõhutas välisminister Marina Kaljurand juba tegutseva rahvusvahelise koalitsiooni keskset rolli võitluses ISILi vastu.<br><br> Kaljuranna sõnul on vägivaldse ekstremismi ja agressiivse terrorismi levik äärmiselt murettekitav. „ISIL on suurim ja keerulisim terroristlik oht rahule ja julgeolekule Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja maailmas laiemalt,“ ütles Kaljurand.<br><br> Eesti peab tähtsaks olemasoleva koalitsiooni tegevust ISILi-vastases võitluses. „Rahvusvahelise üldsuse koostöö peab jätkuma kõiki võimalusi kasutades senises raamistikus. Tuleb vältida ohtlikke paralleelseid tegevussuundi,“ rõhutas Kaljurand. „Terrorismile tuleb anda üleilmne, ühtne ja järjekindel vastus. Ainult riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tihedas ja hoolikalt koordineeritud koostöös on võimalik jõuda püsivate tulemusteni,“ lausus ta.<br><br> Välisministri sõnul on selge, et pikaajalise stabiilsuse saavutamine Lähis-idas ja Põhja-Aafrikas on võimalik ainult mitte-äärmuslike poliitiliste, etniliste ja usuliste rühmade vaheliste lahkhelide lahendamisega. „ISILi ja teiste äärmuslaste vastase tõhusa võitluse võti peitub Süüria, Liibüa ja Jeemeni konfliktidele poliitilise lahenduse saavutamises. Selleks on oluline jätkuv toetus ÜRO jõupingutustele,“ lisas ta.<br><br> Avatud debatti terrorismivastasest võitlusest Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas juhtis Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogu septembrikuise presidendina.<br><br> Välisminister Kaljurand osales 29. septembril ISILi-vastase rahvusvahelise koalitsiooni tippkohtumisel, mida juhatas Ameerika Ühendriikide president Barack Obama.<br><br> Süüria olukorda arutati ka 28. septembril toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel ÜRO erisaadiku Staffan de Mistura osalusel.<br><br><br> Foto: <a href="https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/21842537452/in/dateposted/">https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/21842537452/in/dateposted/</a><br><br><br> VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND<br> 637 7654<br> 521 6821<br><a href="mailto:press@mfa.ee">press@mfa.ee</a> Thu, 01 Oct 2015 17:22:57 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1175 President Ilves kestliku arengu tippkohtumisel: kestlik areng pole võimalik inimõiguste arvelt http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1174 Sun, 27 Sep 2015 17:18:29 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1174 Eesti valiti ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu asepresidendiks http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1161 <div align="justify">Eesti valiti 17. septembril ÜRO peakorteris New Yorgis ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (<i>ECOSOC - Economic and Social Council</i>) asepresidendiks. Asepresidendi ametikohustusi täidab Eesti alaline esindaja ÜRO juures suursaadik Sven Jürgenson kuni 2016. aasta juuli lõpuni.<br>Suursaadik Sven Jürgensoni sõnul annab ECOSOCi liikmesus ja asepresidendi roll Eestile võimaluse oluliselt suurendada oma mõju ja nähtavust rahvusvaheliselt ning tihendada suhteid arengumaadega. „Samuti saab Eesti jätkata aktiivset tegevust inimõiguste, sealhulgas naiste ja laste õiguste vallas ning ka õigusriikluse, heade valitsemistavade, põlisrahvaste õiguste ja internetivabaduse alal,” sõnas suursaadik. Eesti prioriteediks on ka IKT-lahenduste võimaluste kasutamise edendamine kestlikule arengule kaasaaitamisel.<br>Lisaks Eesti suursaadikule Sven Jürgensonile on ECOSOCi asepresidentideks ka Šveitsi, Argentiina ja Zimbabwe esindajad. ECOSOCi president on käesoleval perioodil Lõuna-Korea alaline esindaja ÜRO juures.<br><br> ECOSOC on ÜRO peamine majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelev organ. Selle ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust. ECOSOCi 54 liikmesriiki valib ÜRO Peaassamblee. ECOSOCi oluliseks funktsiooniks saab olema ka 2015. aasta järgsete kestliku arengu eesmärkide elluviimise jälgimine. Uued, kõiki ÜRO liikmesriike hõlmavad kestliku arengu eesmärgid võetakse vastu 25.-27. septembril toimuval ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel.<br><br> Eesti liikmesus ECOSOCis algas käesoleva aasta 1. jaanuaril ning kestab kuni 31. detsembrini 2017. Eesti oli esmakordselt ECOSOCi liige aastatel 2009-2011, täites ka asepresidendi rolli.<br><br>Lisainfot ECOSOCi kohta: http://www.un.org/ecosoc<br><br> Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72157656456495543<br></div> Fri, 18 Sep 2015 16:14:42 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1161 Eesti suursaadik ÜRO juures andis peasekretär Ban Ki-moonile üle volikirja http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1155 <p><a href="/static/files/057/estonia_3_0.jpg" target="_blank"><img alt="" src="http://www.un.estemb.org/static/files/057/estonia_3_0.jpg" align="right" border="0" height="150" hspace="10" vspace="10"></a></p><p>Neljapäeval, 13. augustil andis suursaadik Sven Jürgenson ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile üle oma volikirja. Juuli lõpuni oli Jürgenson Eesti suursaadik Prantsusmaal.</p> <p>Volikirja üleandmise tseremooniale järgnenud vestluses rääkisid Jürgenson ja Ban algava ÜRO 70. juubeliaasta eesmärkidest ning Eesti tegevusest organisatsiooni liikmena alates 1991. aastast. Ban meenutas ka oma – ajaloolist ja ÜRO peasekretäridest esmakordset – visiiti Eestisse 2013. aasta lõpus.</p> <p>Samuti räägiti kohtumisel detsembrikuus Pariisis toimuvast kliimamuutuste konverentsist ja 2015. aasta järgsetest universaalsetest kestliku arengu eesmärkidest. „Eesti jaoks on oluline, et kestliku arengu eesmärgid põhinevad inimõiguste edendamisel, soolisel võrdõiguslikkusel, keskkonnakaitsel, headel valitsemistavadel ja õigusriiklusel, samuti kõikide oluliste huvigruppide kaasatusel,“ tõi Jürgenson välja. „Eesti astub juba samme, et kestliku arengu tegevuskava rakendada ning viia see vastavusse Eesti senise kestliku arengu seiresüsteemiga,“ lisas ta.</p> <p>Suursaadik Jürgenson ja peasekretär Ban kõnelesid ka ÜRO julgeolekunõukogu reformist ning töömeetodite paremaks muutmisest. „Peame oluliseks jõuda ÜRO liikmeskonna paremale esindatusele julgeolekunõukogus nii väikeriikide kui arenguriikide ja erinevate regioonide parema kaasatuse kui ka nõukogu töömeetodite reformimisega, et see kajastaks paremini tänast maailmakorda,“ sõnas Jürgenson. „Eesti on ka aktiivne 27 riigist koosneva ÜRO julgeolekunõukogu töömeetodite survegrupi ACTi (Accountability, Coherence, Transparency) liige,“ lisas ta.</p> <p>Suursaadik Sven Jürgenson on sündinud 1962. aastal Tartus. Ta on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi informatsioonitöötlemise eriala ning täiendas and 1992. aastal Avaliku Halduse Rahvusvahelises Instituudis Pariisis. Diplomaatilisel tööl on ta alates 1991. aastast, mil ta asus tööle Eesti saatkonnas Helsingis. Aastatel 1993–1995 töötas Sven Jürgenson Eesti saatkonnas Viinis. 1995–1996 oli ta välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide ja julgeoleku büroo juhataja ning poliitikaosakonna juhataja asetäitja. Aastatel 1996–1998 töötas Sven Jürgenson välisministeeriumi poliitikaosakonna peadirektorina, olles samal ajal Tallinnas resideeriv Eesti suursaadik Türgis. Aastatel 1998–2000 oli ta Eesti suursaadik ÜRO juures ning 2000–2003 oli Jürgenson Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides. Aastatel 2003–2006 oli Sven Jürgenson välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler ning 2006–2010 töötas Jürgenson Presidendi Kantseleis välisnõunikuna. Alates 2010. aastast oli Sven Jürgenson Eesti suursaadik Prantsusmaal ning 2011. aastast ka suursaadik Monacos ja 2014. aastast Tuneesias.<br> Jürgenson räägib inglise, saksa, prantsuse, soome ja vene keelt. Ta on abielus ja kolme lapse isa.</p> <p>Fotod: <a href="https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/72157654902719833">https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/albums/721576549...</a></p> <p><br> VÄLISMINISTEERIUMI PRESSIOSAKOND<br> 637 7654<br><a href="mailto:press@mfa.ee">press@mfa.ee</a><br><a href="http://www.vm.ee">www.vm.ee</a></p> Thu, 13 Aug 2015 10:57:24 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1155 Eesti ekspert valiti ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi 14. istungi aseesimeheks http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1126 <font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>&nbsp;</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>Eestist valitud põlisrahvaste ekspert Oliver Loode on ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi 14. istungi aseesimees. Põlisrahvaste õigused on üks Eesti inimõiguste prioriteetvaldkondadest ning Eesti on juba aastaid panustanud ka rahaliselt ÜRO põlisrahvaste fondi.</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>&nbsp;</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>Oliver Loode sõnul pöörab ta tulenevalt oma nimetamisest Ida-Euroopa riikide grupist erilist tähelepanu Venemaa, Ukraina ja teiste Ida-Euroopa põlisrahvaste käekäigule. Loode on foorumil tähelepanu juhtinud Soome-Ugri rahvaste käekäigule ning viimastel istungitel tõsist muret väljendanud ka krimmitatarlaste olukorra pärast. “Järgneva pooleteist aasta jooksul loodan päevakorda tuua senisest enam ka põlisrahvaste keelte säilimise ja taaselustamise teema,” lisas Loode.</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>&nbsp;</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>Eesti ekspert on ka foorumi töömeetodite töörühma liige ning näeb ühena oma tähtsaimatest ülesannetest foorumi töö tõhususe ja tulemuslikkuse tõstmist. </span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>&nbsp;</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>ÜRO põlisrahvaste alaline foorum (UNPFII) loodi 2000. aastal. Tegemist on ECOSOCi nõuandva kehamiga, mille ülesandeks on käsitleda põlisrahvaste majandus- ja sotsiaalarengu, kultuuri, keskkonna, hariduse, tervise ja inimõigustega seotud teemasid.</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>&nbsp;</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>Foorumi ülesandeks on koostada vastavasisulisi ekspertsoovitusi, tõsta põlisrahvaste temaatikaga seotud küsimuste osas teadlikkust nii ÜRO kehamite kui liikmesriikide seas. Foorum koosneb 16-st iseseisvast eksperdist, kelle mandaat kestab kolm aastat. Loode on juba neljas Eestist pärit ekspert ÜRO põlisrahvaste püsifoorumil.</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>&nbsp;</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>Püsifoorum kohtub igal aastal kahenädalase istungi vältel. Foorumi 14. istungjärk leiab aset 20.04-01.05.2015 New Yorgis.</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>&nbsp;</span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font><p style="margin: 0cm 0cm 0pt;"><span lang="EN-US" style='font-family: "Times New Roman","serif"; font-size: 12pt; mso-ansi-language: EN-US;'>Oliver Loode on tuntud kui rahvusvahelise soome-ugri liikumise aktivist. Seejuures on ta näiteks soome-ugri kultuuripealinnade programmi koordinaator ning Fenno-Ugria juhatuse liige. </span></p><font face="Times New Roman" size="3"> </font> Wed, 29 Apr 2015 14:54:55 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1126