Permanent Representation of Estonia to the UN :: Uudised http://www.un.estemb.org/est est http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss WiseCMS 2.0 hille.lepp@vm.ee hille.lepp@vm.ee Kiisler ÜRO keskkonnaassambleel: Eesti võitleb reostuse vastu innovatsiooniga http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1436 Täna, 5. detsembril algas Keenias, Nairobis ÜRO keskkonnaassamblee kõrgetasemeline osa, kus Eesti eest tegi avakõne keskkonnaminister Siim Kiisler.<br><br>Oma sõnavõtus tõi Kiisler välja selle, milliseid lahendusi näeb Eesti keskkonnaassamblee tänavuse peateema – reostuse – vastu võitlemiseks. Lisaks andis iga riik ka konkreetseid lubadusi, kuidas keskkonna kahjustumist peatada.<br><br>Eesti on üks Euroopa Liidu kõige ressursimahukamaid riike, mistõttu panustab Eesti just nende arukale kasutamisele. See kajastus ka Eesti antud kahes lubadustes. Esimese lubadusena nimetas keskkonnaminister ringmajanduse tegevuskava, mis töötatakse välja 2020. aastaks ning mis aitab viia Eesti üle lineaarselt majandusmudelilt ringmajandusele. Teisena tõi Kiisler välja ettevõtetele pakutavad finantstoetuskavad. Nende eesmärk on pakkuda ettevõtjaile tuge ja võimalusi&nbsp; investeerida ressursitõhusatesse lahendustesse, mis hõlmavad teadlikkuse tõstmist, koolitusi ja tegevuste analüüsi.<br><br>„Parim viis reostuse likvideerimiseks on seda ennetada. Usun, et uuenduslikud lahendused ja ärimudelid, nagu näiteks jagamismajandus, on selle peamised vahendid,“ Kõnes rõhutas Kiisler ka elulaadi muutmise ja teadlikkuse tõstmise vajadust. „Siin on kodanikuühiskonnal oluline roll, ennekõike sõna levitamises ja kaasamises.“ Konkreetse näitena tõi keskkonnaminister välja Eestis 2008. aastal&nbsp; algatatud "Teeme Ära!" kampaania, mis on nüüdseks levinud juba üle maailma.&nbsp; „Järgmise aasta 15. septembril toimubki juba üleilmne koristuspäev, kus talgulisi onn150st riigist. See on maailma suurim positiivne keskkonnategu, mis kodanike poolt algatatud,“ ütles Kiisler ning kutsus kohapealseid riike üles toetama „Lets do it World“ algatusi.<br><br>Veel tutvustas Kiisler keskkonnaministritele ja riigipeadele üle maailma ka Eesti tehnoloogilisi edulugusid. „Eestis on väga tugev start-up keskkond ning me oleme digitaalsete lahenduste usku,“ lausus Kiisler. „Nutikad e-lahendused aitavad kaasa nii teenuste läbipaistvusele kui ka ökoinnovatsiooni arengule. Saavutatud ressursitõhususega kaasneb nende lahendustega kasu nii inimestele, ettevõtjatele kui ka keskkonnale.“<br><br>Lõpetuseks tõi keskkonnaminister välja ka looduspõhised lahendused, mis ei too kasu vaid inimeste tervisele, vaid vähendavad ka reostust ja säilitavad bioloogilist mitmekesisust.<br><br>„Me elame huvitaval ajal - mida suuremad on väljakutsed, seda paremad on võimalused. Me ei tohi jääda kinni probleemidesse, vaid peame nägema võimalusi neist väljatulemiseks. Usun kindlalt, et ülemaailmne ambitsioon ja koostöövalmidus pole kunagi varem olnud nii kõrged.“ lõpetas Kiisler oma sõnavõtu.<br><br>Kolmas keskkonnaassamblee toimub 4.-6. detsembril Keenias, Nairobis. Üritus käsitleb reostust nii selle kõige üldisemas plaanis, kuid keskendub eraldi ka konkreetsetele reostusliikidele – õhusaaste, mereprügi, ohtlikud ained jne.<br><br>Nairobi kohtumise tulemusena sünnib poliitiline deklaratsioon reostuse kohta, mis on seotud säästva arengu eesmärkidega. Samuti oodatakse liikmesriikide otsuseid selle kohta, kuidas erinevate reostustega edasi tegeletakse. Selguvad ka, millised on valitsuste, erasektori, organisatsioonide vabatahtlikud teod planeedi reostuskoormuse vähendamiseks. Tue, 05 Dec 2017 18:51:24 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1436 Ratas Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumisel: peame investeerima noori paeluvatesse majandusharudesse http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1433 Elevandiluurannik, Abidjan, 29. november 2017 – “Meie noored väärivad valitsuste toetust, et nende elu oleks parem. Määrav on toetada investeeringuid digimajandusse ja teistesse majandusharudesse, mis paeluvad noori ning tagavad neile töökohad. Kõige enam võimalusi selleks pakub eraettevõtlus, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtted. Oluline on leida võimalusi nende loomise toetamiseks, seda nii Aafrikas kui ka Euroopas,” märkis peaminister Jüri Ratas juhatades sisse Euroopa ja Aafrika riigijuhtide arutelu, kuidas luua majanduslikke võimalusi noortele. <br><br>„Digimajandus pakub uusi väljavaateid majanduskasvuks. Kui noored näevad, et neil on kodumaal võimalused arenguks, ühiskonnaelus osalemiseks, karjääriks ja turvaliselt pere loomiseks, kahaneb ka parema elu otsinguil inimeste tung Euroopasse,“ leidis Ratas. Peaminister lisas, et investeerimine peab algama juba koolist, kus tüdrukutele ja poistele tuleb luua võrdsed võimalused hariduse omandamiseks juba algtasemel.<br><br>Peaministri sõnul panustab Aafrika aina enam majanduskasvu ja uuendustesse, kuid need pingutused kannavad vilja vaid siis, kui valitseb rahu ja stabiilsus. „Aafrika on Euroopale väga oluline naaber. Kõik, mis juhtub Aafrikas, mõjutab Euroopat ja vastupidi. Aafrika Liidu plaan vaigistada Aafrikas relvad 2020. aastaks on kindlasti vajalik samm rahu, stabiilsuse ja leppimise suunas,“ ütles Ratas.<br><br>Ratase hinnangul pakub täna alanud viies Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumine väärtuslikku võimalust kahe kontinendi partnerluse uuendamiseks ja tihendamiseks. Tippkohtumisel osaleb 83 riigijuhti Euroopast ja Aafrikast, Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu institutsioonide esindajad, mittetulundusühendused ja ettevõtjad.<br><br>Peaministri sõnul ootavad ees kõige keerulisemad läbirääkimised rände ja julgeoleku küsimustes. „Ühelt poolt tuleb takistada ebaseaduslikku rännet Euroopasse ja ebaseaduslikult Euroopasse tulnud inimesed turvaliselt tagasi koju saata. Teisalt tuleb luua seaduslikud rändeteed ja kaitset vajavad inimesed vastu võtta. Euroopa ei tohiks kedagi hätta jätta, kuid me saame olukorda lahendada vaid koos riikidega, kust inimesed praegu lahkuvad,“ ütles peaminister.<br><br>Tippkohtumise ajal kohtub peaminister mitmete Aafrika liidritega. Täna on kavas kohtumised Seišellide, Alžeeria, Mauritiuse, Nigeri, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Sambia juhtidega. Wed, 29 Nov 2017 18:09:57 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1433 Peaminister Ratas kohtus Abidjanis 42 Aafrika riigi esindajaga http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1432 Elevandiluurannik, Abidjan, 30. november 2017 – Peaminister Jüri Ratas kohtus Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu tippkohtumise ajal 42 Aafrika riigi esindajaga, et rääkida Eesti kandideerimisest ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Lisaks kohtus Ratas eraldi pikemalt 7 riigi esindajaga ning Aafrika Liidu komisjoni esimehe Moussa Faki Mahamatiga.<br><br><br>„Aafrika riigid on väga hästi kursis Eesti e-valitsemise ja digiühiskonnaga. Nad soovivad Eesti kogemustest õppida ja sõlmida kontakte nii riikide vahel kui ka Eesti ettevõtjatega. Riigijuhid mõistavad samas, et areng ja majanduskasv algab inimestest ja haridusest, uute töökohtade loomisest. Loodan, et saame siingi kogemusi jagada ja koostööd teha,“ ütles peaminister.<br><br>Lisaks e-valitsemisele, küberjulgeolekule ja haridusele kõneldi kohtumistel viisavabaduse võimalustest, põllumajandustoodete ekspordist, töötleva tööstuse arendamisest, võitlusest kliimamuutustega, keskkonnakaitsest, terrorismivastasest võitlusest ning turismist ja kahepoolsetest suhetest.<br><br>Pikemalt kohtus peaminister eraldi Senegali president Macky Salliga, Alžeeria peaminister Ahmed Ouyahiaga, Gambia asepresident Fatoumata Tambajangiga, Mauritiuse peaminister Pravind Kumar Jugnauthiga, Namiibia asepeaminister Netumbo Nandi-Ndaitwahiga, Sambia välisministri kohusetäitja Nkandu Louga, Seišellide asepresident Vincent Meritoniga ning Aafrika Liidu komisjoni esimehe Moussa Faki Mahamatiga.<br><br>Täna õhtul sõidab peaminister Ratas Elevandiluurannikult edasi Ghanasse, kus ta kohtub Ghana presidendi Nana Addo Dankwa Akufo-Addoga, Euroopa Liidu arenguvolinik Neven Mimica ja Euroopa Liidu saadikutega ning MTÜ Mondo esindajatega. Lisaks tutvub peaminister Eesti arengukoostöö tulemustega ning toetab visiiti saatvaid ettevõtjaid ärikontaktide loomisel. Äridelegatsiooni reisi korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Thu, 30 Nov 2017 18:13:04 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1432 Välisministeeriumi asekantsler Väino Reinart: EL-Aafrika digikoostöö muutub aina olulisemaks http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1431 27. novembril korraldas välisministeerium EL Nõukogu eesistujariigina Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu ärifoorumil Abidjanis paneelarutelu, mille keskmes oli mõlema ühenduse liikmesriikide e-riigi lahenduste-alane koostöö. Arutelu käigus tõdeti, et erinevad e-valitsemise lahendused aitavad riigi ärikliima muuta konkurentsivõimelisemaks ja investeerimissõbralikumaks. Euroopa Liidu ja Aafrika Liidu suhetes peaks seetõttu aina enam arvesse võtma ning kasutama neid võimalusi, mida pakuvad kaasaegsed digitaalsed lahendused.<br><br>Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö asekantsler Väino Reinart tõi arutelu sisse juhatades esile, et digitaalsus kui Eesti EL Nõukogu eesistumise peamine prioriteet on ka EL suhetes partnerriikidega aina olulisemal kohal. „Digitaalsete lahenduste väljatöötamisega tegeldakse kõikjal maailmas ning alati on üksteiselt midagi uut ja põnevat õppida. Hea on kuulata ka oma Aafrika partnerite kogemusi ning juba olemasolevaid digitaalseid teenuseid üheskoos veelgi paremaks muuta,“ ütles Reinart. Asekantsleri sõnul aitavad digilahendused kaasa parema ja investeeringutesõbraliku ettevõtluskeskkonna loomisele.<br><br>Paneelarutelul osalesid Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi peadirektor Stefano Manservisi, Namiibia peaministribüroos digitaalsete lahenduste eest vastutav Melanie S. Tjijenda ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liidu nimel NetGroupi tegevjuht Priit Kongo.<br><br>EL-Aafrika Liidu tippkohtumine toimub Abidjanis, Elevandiluurannikul (Cote d´Ivoire) 29.-30.11.2017. Tippkohtumise nädalal toimuvatel üritustel, sh ärifoorumil ja ministrite kohtumisel on ligikaudu 5300 osalejat, nende hulgas 83 riigipead (55 AL ja 28 EL liiget), samuti Aafrika Liidu komisjoni, Euroopa Komisjoni, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning MTÜ-de esindajad ja sajad ettevõtjad. Tippkohtumisel arutatakse Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu ning nende liikmesriikide suhete tulevikku, silmas pidades eriti noorte olukorda. Seekordse tippkohtumise peateema „Investeerides noortesse jätkusuutliku tuleviku nimel“ arutelud on jagatud erinevateks teemadeks, nagu majanduslikud võimalused, ränne ja mobiilsus, rahu ja julgeolek ning valitsemine.<br><br>Fotod: https://flic.kr/s/aHskxTFouk<br>Ärifoorum: https://www.euafrica-businessforum.com/en<br>Tippkohtumine: http://www.sommetuaue2017.ci/<br>Twitter: #EABF2017<br><br><br>Lisainfo:<br><br>Karin Kaup-Latõnin<br>Nõunik<br>Poliitikaosakond<br>Välisministeerium<br>Tel: +372 5306 9264<br><br><br>Tiina Maiberg<br>Välisministeerium<br>Islandi väljak 1<br>15049 Tallinn<br>Tel: +372 6377 253<br>Mob: +372 53 008 703<br>www.vm.ee<br>@TiinaMaiberg Tue, 28 Nov 2017 18:13:47 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1431 Luik: ÜRO rahuvalve vajab kiiret ja paindlikku reageerimisvõimekust http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1423 Ligi 80 riigi ja organisatsiooni esindajad kogunesid sel nädalal Vancouveris, et arutada ÜRO rahuvalvemissioonide, nendega seotud väljakutsete, võimelünkade ja uute lahenduste üle.<br><br>Kaitseminister Jüri Luik esindas ÜRO rahuvalvekonverentsil eesistujana Euroopa Liitu ning osales arutelus, mis keskendus eelhoiatusele ja ÜRO võimalustele reageerida kriisisituatsioonidele tõhusamalt.<br><br>Kaitseminister Luik tõi arutelus välja, et Euroopa Liidu ja ÜRO ühine prioriteet on kiire reageerimine kriisipiirkondades ning just sellega saab Euroopa Liit panustada. “Näitena koostööst saab tuua rahuvalvemissiooni Kesk-Aafrika Vabariigis, kus kriisi eskaleerudes alustas piirkonna toetusega Euroopa Liit ning hiljem anti missioon üle ÜRO-le,” ütles Luik.<br><br>Konverentsil tõdeti, et seoses julgeolekuolukorra muutumisega maailmas on muutumas ka rahuvalve olemus ja kriisiolukordadele tuleb kiiremini ning tõhusamalt reageerida.<br><br>Ühe lahendusena ÜRO võimelünkade vähendamiseks ja rahuvalvemissioonide tõhusamaks läbiviimiseks nähakse ka liikmesriikide suuremat koostööd, mille raames on riikidel võimalus jõukohaste võimetega panustada.<br><br>Mitmed liikmesriigid andsid konverentsil ka teada, et suurendavad panustamist ÜRO rahuvalvemissioonidesse, seda nii sõjalise transpordi, eelhoiatuse kui ka väljaõppe alal.<br><br>“Üks väljakutseid, mille ees ÜRO seisab, on suur bürokraatia, mis raskendab kriisiolukordadele kiirelt ja paindlikult reageerimist. Samuti on selge, et kriisid ei teki tühja koha pealt ja ÜRO peab rohkem tegelema algpõhjustega, et vältida kriiside eskaleerumist,” sõnas Jüri Luik. <br><br>Konverentsil oli oluline teema ka tsiviilisikute kaitse kriisipiirkondades ja naisrahuvalvajate suurem kaasamine missioonidele, et võidelda kriisipiirkondades naiste vastu suunatud vägivallaga.<br><br>Samuti rõhutati uute tehnoloogiate kasutamise vajadust ja eelhoiatussüsteemide parandamist rahuvalveüksuste endi kaitsmiseks.<br><br>Kaitseminister Jüri Luik kohtus Vancouveris ka Rwanda, Sambia, Tansaania, Uganda ja Ghana kaitseministritega, et arutada Eesti kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukokku aastateks 2020–2021.<br><br>Kaitseminister osaleb sel nädalal ka Kanadas, Halifaxis toimuval&nbsp; julgeolekufoorumil, kus räägib küberjulgeolekust.<br><br>Lisainfo: Susan Lilleväli, 58667113, susan.lillevali@kaitseministeerium.ee<br><br> Wed, 15 Nov 2017 17:42:20 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1423 Presidendi avaldus julgeolekunõukogu avatud arutelul ÜRO rahuvalve reformi üle http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1397 Austatud president!<br><br>Tänan Teid tänase avaliku arutelu korraldamise eest. Ka Eesti ühineb Euroopa Liidu avaldusega.<br><br>Toetame jätkuvalt peasekretär Guterresi reformikava. Reformide tulemusel peaks ÜRO muutuma tõhusamaks organisatsiooniks, mille tähelepanu keskmes on konfliktide ennetamine ja vahendamine.<br><br>Meie rahuvalveoperatsioonidel peavad olema käegakatsutavad eesmärgid ja taganemisstrateegiad. Tõhususe saavutamiseks peavad need operatsioonid olema paindlikud, sest valitsevad olud on paratamatult muutlikud.<br><br>Kõige põhjalikumat teavet muutuvate vajaduste kohta saame missiooni ülematelt ja teistelt kohapeal viibivatelt üksustelt. Nende ettepanekute elluviimine tagab kiire kohanemise kohapealsete muutustega. Peale selle mõjub kohapeal viibivate isikute kuulamine ja nende arvamusega arvestamine hästi meie inimeste motivatsioonile. Me vajame neid, kellel on julgust pakkuda abi otsustajatele. Need inimesed jäävad meiega vaid siis, kui reageerime osavõtlikult. Niisiis loome kasuliku kohanemistsükli, mis on vajalik meie eesmärkide saavutamiseks.<br><br>Püsiva rahu saavutamiseks on partnerlussuhted piirkondlike organisatsioonide, vastuvõtjariikide valitsuste ja kohalike kogukondadega hädavajalikud. Seda on kõige parem teha nii, et näitame päevast päeva, kui tähtis on meie jaoks tsiviilisikute kaitsmine, õigusriigi põhimõtte kestvuse tagamine, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse austamine ning kohalike osalejate kaasamine nende põhiväärtuste toetamisse.<br><br>Rahuvalveoperatsioone tuleb täiendada tegevusega, mille eesmärk on parandada tõhusalt kannatada saanud rahva elamistingimusi. Selleks tuleb kiiresti rakendada tõhusaid ja nähtavaid projekte, mille alusel luuakse konfliktijärgsel ajal töökohti ja osutatakse põhilisi sotsiaalteenuseid.<br><br>Meie tähtsaim kohustus on võtta kõiki meetmeid, et kaitsta missiooni piirkondades lapsi. Kõik vahendid, mille abil toetatakse naiste täielikku osalemist rahu ja julgeoleku tagamisel, on olulised ning neid tuleb rakendada.<br><br>Me suudame püsiva rahu saavutada üksnes siis, kui meil on põhjalik ja laialdane arusaam konfliktidest ja nende algpõhjustest. Selles mõttes on kahetsusväärne, et MINUSMA missioon Malis jääb ilma oma luurekeskuse sihtüksusest ASIFU. Viimane tagas kõikide tasandi otsustajatele ainulaadset teavet hetkeprobleemide kohta.<br><br>ÜRO rahuvalveoperatsioonidel on rahu ja stabiilsuse tagamisel üleilmsel tasandil väga oluline roll. Kahjuks peetakse rahuvalveoperatsioone mõnikord ressursside raiskamiseks ilma kasutoovate tulemusteta. Tõde on hoopis vastupidine ning me peame leidma viise, kuidas seda teadmist laiemalt nähtavaks teha. Suhtlemine tagab kindlasti avalikkuse jätkuva toetuse.<br><br>Laialdast tähelepanu on nüüdisaegsete kanalite kaudu keeruline võita, kuid see on kiiresti muutumas üheks kõige tõhusamaks vahendiks meie eesmärkide, meetmete ja saavutatud tulemuste jagamisel. Uuringute kohaselt vähendab rahuvalve tapetud tsiviilisikute arvu. Peale selle on see ka kulutõhus – ÜRO rahuvalveoperatsioonide eelarve on vähem kui pool protsenti üleilmsetest sõjalistest kulutustest ning see jagatakse kõigi 193 ÜRO liimesriigi vahel ära.<br><br>See on tõde, mille üle meil on täielik õigus uhke olla, sest püüame rahuvalvetegevust pidevalt täiustada, mida peamegi selles ettearvamatus maailmas tegema.<br><br>Kõne peeti algselt inglise keeles ja on tõlgitud eesti keelde. Algse teksti leiab siit: https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13573-statement-at-the-security-council-open-debate-on-the-reform-of-un-peacekeeping-new-york-20-september-2017/index.html Thu, 21 Sep 2017 16:08:34 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1397 President Kaljulaid rääkis ÜROs maailma konfliktipiirkondadest ja Eesti võimalustest panustada julgeoleku kindlustamisse http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1396 Vabariigi President Kersti Kaljulaid pidas 19. septembril New Yorgis ÜRO Peaassamblee iga-aastasel avaistungil, kus osalevad kõigi maailma riikide juhid, kõne, milles rääkis konfliktikolletest, rändekriisist, küberjulgeolekust ning vajadusest reformida ÜROd.<br><br>President juhtis tähelepanu, et maailm on muutunud üha ettearvamatumaks ning liiga paljud riigid kannatavad lahendamata konfliktide tõttu. „On palju riike, keda on lõhestanud pinged, mille tekkimist küll nägime, kuid ei suutnud õigel ajal halvimat ära hoida," ütles president Kaljulaid oma kõnes ning tõi näiteks Ukrainas, Gruusias ja Süürias toimuva. Riigipea sõnul on rahvusvaheliste konfliktide ja terrorismi ning kliimamuutuste mõjul praeguseks suurim hulk ümberasustatud inimesi, mida maailm seni näinud on.<br><br>Seetõttu on Eesti sooviks tuua ÜROsse oskust kuulata ning mõista kõiki neid, kelle õigused on piiratud. „ Ühiskonnad, kus mehi ja naisi koheldakse võrdselt on kiirema arenguga ning võrdõiguslikkus aitab kaasa vaesuse vähendamisele." President rõhutas ka, et tuleb võidelda igasuguse soolise vägivallaga.<br><br>Eesti seisab ÜROs selle eest, et teadvustada tehnoloogiliste lahenduste kasutamist arengu soodustamiseks. „Seepärast lõi Eesti äsja koos Singapuriga e-valitsemise ja küberjulgeoleku teemadest huvitatud riike koondava sõprade grupi," ütles president. Küberjulgeolekust rääkides ütles riigipea, et digimaailmas on geograafia muutunud iganenuks. „Küberruumis toimepandud rünnakud ei tunne piire. See aga ei tähenda, et tuleks püüda digiarengut peatada. Peame jätkama oma pingutusi, et analüüsida, kuidas rahvusvaheline õigus kehtiks ka küberruumis.<br><br>Eesti jaoks on presidendi sõnul oluline muuta ÜRO ning eelkõige julgeolekunõukogu töö läbipaistvamaks ja tõhusamaks. „Tihti on ÜRO suunas tehtav kriitika tingitud julgeolekunõukogu suutmatusest kriisidele õigeaegselt reageerida. Mõned alalised liikmed kasutavad oma vetoõigust, mis takistab ÜROl adekvaatselt oma kohustusi täita." Just seetõttu on Eesti üheks sooviks julgeolekunõukokku kandideerimisel parendada nõukogu töömeetodeid, mis aitaksid kaasa konfliktide tõhusamale ennetamisele ja lahendamisele maailmas.<br><br>Riigipea kõne täisteksti saab lugeda siin:https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/13569-2017-09-20-00-16-55/index.html<br><br>inglise keelne algversioon leitav siin: https://www.president.ee/en/official-duties/speeches/13568-address-by-the-president-of-the-republic-of-estonia-kersti-kaljulaid-at-the-general-debate-of-the-72st-united-nations-general-assembly-september-19-2017/index.html<br><br>Fotod: Eleri Ever/VPK<br><br>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>avalike suhete osakond Tue, 19 Sep 2017 16:10:45 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1396 President Kaljulaid osaleb sel nädalal ÜRO peaassamblee kohtumistel New Yorgis http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1395 Vabariigi President Kersti Kaljulaid on sel nädalal töövisiidil New Yorgis, kus osaleb iga-aastasel ÜRO peaassambleel. Lisaks kahepoolsetele kohtumistele teiste riigipeadega ning erinevates aruteludes osalemisele peab riigipea Eesti aja järgi ööl vastu kolmapäeva ÜRO peaassambleel avaistungil kõne.<br><br>President Kaljulaid osaleb nädala jooksul kestliku arengu, keskkonnakaitse, avatud valitsemise, e-riigi ja küberturvalisuse ning naistevastase vägivalla vähendamise teemalistel aruteludel. Lisaks toimub rida kahepoolseid kohtumisi teiste riikide juhtidega, et arutada omavahelist koostööd ning Eesti kandideerimist ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale. Viie päeva jooksul kohtutakse Rumeenia, Moldova, Kosovo, Bangladeshi, Côte d'Ivoire, Guatemala, Nepaali jt riikide juhtidega. Pühapäeva õhtupoolikul korraldas riigipea ka Eesti kogukonnale vastuvõtu New Yorgi Eesti Majas.<br><br>Eesti aja järgi teisipäeva öösel vastu kolmapäeva peab riigipea ÜRO Peaassambleel ka riigikõne.<br><br>Peaassambleel on esindatud kõik ÜRO liikmesriigid. Peaassamblee koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani.<br><br>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>avalike suhete osakond Mon, 18 Sep 2017 16:09:30 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1395 Mikser ÜRO-s: põlisrahvaste kaitseks tuleb riikidel rohkem panustada http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1394 Eesti ja Euroopa Komisjoni korraldatud põlisrahvaste õiguste teemalisel arutelul ÜRO-s ütles välisminister Sven Mikser, et põlisrahvaste õiguste kaitseks tuleb riikidel rohkem panustada.<br><br>„Kümme aastat tagasi ÜRO peaassambleel vastu võetud deklaratsioon põlisrahvaste õiguste kaitseks ei ole näidanud loodetud edusamme. Jätkuvalt on näha lünki põlisrahvaste õiguste kaitsmisel. Paljudes riikides ei austata põlisrahvaste majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi. Samuti on mitmel pool maailmas halvenenud põlisrahvaste inimõiguste kaitsjate olukord,“ ütles Mikser arutelul. Minister kutsus üles riike põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni täielikult ellu viima. „Olen veendunud, et põlisrahvad suurendavad maailma mitmekesisust ja rikastavad meie kultuuri. Ka eestlastel, kuuludes soome-ugri kogukonda, on unikaalne keel ning omanäolised traditsioonid, mida tuleb hoida ja kaitsta. Need on alused meie juurtele ja päritolule.“ lisas välisminister.<br><br>Arutelule järgnenud põlisrahvaste kultuuriprogrammi tutvustamisel ütles suursaadik ÜRO juures Sven Jürgenson, et ehkki maailm on meie jaoks nii mitmelgi viisil suuremaks muutunud, ei tohi see mingil juhul muutuda kitsamaks ja vaesemaks kultuuri mõttes. „Peame meeles hoidma, et maailma tõeline rikkus on kultuuride mitmekesisus ja selle pärandi säilitamine on meie kõigi ühine vastutus,“ ütles suursaadik.<br><br>Põlisrahvaste hulgas on rohkem kui 370 miljonit inimest ligi 90 riigist. Nad moodustavad vähem kui viis protsenti maailma rahvastikust, kuid 15 protsenti neist elavad maailma äärmuslikes tingimustes ning seisavad igapäevaselt silmitsi tõrjutuse ning tõsiste inimõiguste rikkumistega.<br><br>Fotod: https://flic.kr/p/YJEFFZ; https://flic.kr/p/YG5aPW; https://flic.kr/p/XDWv2m<br><br>Lisainfo:<br><br>Armo Vask<br>Välisministeerium<br>Avalike suhete osakonna meedianõunik<br>E-post armo.vask@mfa.ee<br>Tel +372 637 7618<br>Mob +372 5666 8581 Thu, 21 Sep 2017 16:07:31 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1394 Mikser ÜRO-s: tuleb leida tee poliitilise protsessi taaselustamiseks Malis http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1393 ÜRO peaassambleel toimus 20. septembril kõrgetasemeline kohtumine, kus arutati olukorda Malis.<br><br>Välisminister Sven Mikseri sõnul on Mali rahulepingu allkirjastamisest möödas kaks aastat, kuid selle elluviimist ei ole suudetud tagada. “Võtmetähtsusega on keskenduda inimeste julgeoleku tagamisele ning äärmusrühmituste vastu võitlemisele," rõhutas Mikser. "Seda tegemata ei edene rahulepingu elluviimine ega riigi ülesehitus,“ ütles ta arutelul.<br><br>Mikser lisas, et edusammude saavutamiseks peab Mali valitsus koostöös piirkonna riikide ning rahvusvahelise üldsusega tegema pingutusi selleks, et taastada poliitiline protsess. Siinkohal on eriti oluline roll regionaalsel koostööl. Seetõttu tervitab Eesti viie Aafrika riigi - Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Nigeri ja Tšaadi - ühisväeüksuse loomist, mille eesmärk on võitlus terrorismi, vägivaldse ekstremismi ja piiriülese organiseeritud kuritegevusega Saheli piirkonnas.<br><br>Eesti on samuti andmas oma panust, et aidata Mali valitsust rahu tagamisel ja riigi ülesehitamisel. ÜRO Mali rahuvalveoperatsioonil MINUSMA (United Nations Multidimensional Integrated Stabilization Mission in Mali ) on Eesti osalenud alates 2013. aastast. Kokku osaleb Eesti praegu kolmes erinevas ÜRO rahuvalvemissioonis.<br><br>Foto: https://flic.kr/p/YE2wtQ<br><br>Lisainfo:<br><br>Armo Vask<br>Välisministeerium<br>Avalike suhete osakonna meedianõunik<br>E-post armo.vask@mfa.ee<br>Tel +372 637 7618<br>Mob +372 5666 8581 Wed, 20 Sep 2017 15:25:21 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1393 Välisminister Sven Mikser osaleb New Yorgis ÜRO Peaassamblee 72. istungjärgu kõrgetasemelisel avanädalal http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1392 18.-22.09 osaleb välisminister Sven Mikser New Yorgis ÜRO Peaassamblee 72. istungjärgu kõrgetasemelisel avanädalal. <br><br>Algava peaassamblee avanädala debatt on seekord inimese kesksem. Minister esineb sõnavõtuga Eesti ja Euroopa Komisjoni organiseeritud põlisrahvaste õiguste ning Maldiividega koostöös toimuval lastevastase vägivalla ennetamise teemalistel kõrvalüritustel. Lisaks osaleb välisminister ka Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, kus arutatakse olukorda Liibüas ning kõrgetasemelisel üritusel, mis keskendub võitlusele seksuaalse ärakasutamise vastu. <br><br>Samuti on ministril kavas mitmed kahepoolsed kohtumised.&nbsp; Mon, 18 Sep 2017 15:23:36 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1392 Mikser ÜRO-s: oluline on üles ehitada tugev lastekaitsesüsteem http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1391 Välisminister Sven Mikser osales 19. septembril ÜRO-s koostöös Maldiivide ja Nigeeriaga korraldatud lastevastase vägivalla vastu võitlemise teemalisel arutelul. Ürituse eesmärk oli jagada erinevate maailma riikide väljakutseid ja lahendusi laste vastu suunatud vägivalla ennetamiseks.<br><br>Ministri sõnul on oluline üles ehitada tugev ja hästitoimiv lastekaitsesüsteem, et mitte ainult võidelda lastevastase vägivalla vastu, vaid seda ka ennetada. "Möödunud aastal Eestis vastu võetud uus lastekaitseseadus on hea näide tugevast vundamendist, kus erinevad lülid töötavad koos," ütles välisminister Mikser oma kõnes. "Kõik osapooled nii riigi- kui ka erasektorist peavad tegutsema laste heaolu nimel, et tagatud oleks kvaliteetne haridus, tervishoid ning lastekaitse," märkis minister.<br><br>Lisaks Mikserile pidasid kõne ka Maldiivide soolise võrdõiguslikkuse ja perekonna minister Zenysha Shaheed ning Nigeeria kaitseminister Mansur Mohammed Dan Ali.<br><br>ÜRO andmetel oli aastatel 2005 kuni 2016 maailmas ligi kaheksal lapsel kümnest kokkupuude, kas vaimse või füüsilise vägivallaga.<br><br>Fotod: https://flic.kr/p/YEGYCK; https://flic.kr/p/YAu7KS<br><br>Lisainfo:<br><br>Armo Vask<br>Välisministeerium<br>Avalike suhete osakonna meedianõunik<br>E-post armo.vask@mfa.ee<br>Tel +372 637 7618<br>Mob +372 5666 8581 Tue, 19 Sep 2017 15:22:27 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1391 Välisminister Mikser ülemaailmsel humanitaarabipäeval: keegi ei peaks tundma pidevat hirmu http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1382 Välisminister Sven Mikser kinnitas tänasel ülemaailmsel humanitaarabipäeval humanitaarabi olulisust ja Eesti toetust relvakonfliktides ohtu sattunud tsiviilisikute kaitseks.<br><br>“Ükski inimene ei peaks tundma pidevat hirmu enda ja lähedaste elu pärast. Peame kaitsma süütuid inimesi, kes saatuse tahtel konfliktipiirkonnas elavad ning ei ole suutnud sealt lahkuda,“ rõhutas välisminister.&nbsp; „Eriti puudutab see naisi ja lapsi, kes kannatavad vägivalla all,“ lisas ta. „Samuti peame toetama neid, kes on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma ning varju otsima kas teistes piirkondades või riikides,“ sõnas Mikser. Ta kinnitas, et Eesti pöörab erilist tähelepanu sisepõgenike ja pagulaste küsimusele, sealhulgas laste võimalustele haridusteed jätkata.<br><br>Välisminister avaldas kahetsust, et humanitaarkriisid on endiselt kasvutrendis ning kriiside iseloom ja juurdepääs abivajajateni on muutunud keerulisemaks ning humanitaarabi osutamine ohtlikumaks. „Rünnakud tsiviilisikute, tsiviilinfrastruktuuri ning humanitaartöötajate vastu on lubamatud ning väärivad tugevat hukkamõistu ja erilist tähelepanu rahvusvahelise kogukonna poolt,“ ütles ta. Minister toonitas, et tsiviilisikute ja humanitaarabitöötajate vastu suunatud rünnakud on ilmses vastuolus rahvusvahelise humanitaarõigusega, mille eesmärk on piirata relvakonfliktide mõju tsiviilisikutele.<br><br>Mikser tõi välja Eesti jaoks oluliste humanitaarabi sihtriikidena Süüria ja Ukraina.&nbsp; Alates 2014. aasta algusest on Eesti eraldanud humanitaarabina Ukrainale olukorra leevendamiseks ligi 2,8 miljonit eurot ja Süüriale alates 2012. aastast 6,8 miljonit eurot. „Mõlemas piirkonnas on äärmiselt oluline parandada humanitaarabitöötajate kaitset, samuti tagada turvaline ja tõhus juurdepääs humanitaarabile“, rõhutas välisminister.<br><br>Iga aasta 19. augustil mälestab Eesti ülemaailmse humanitaarabipäevaga 2003. aasta pommirünnakut ÜRO peakorterile Iraagi pealinnas Bagdadis, kus hukkus 22 humanitaarabitöötajat. 2017. aasta humanitaarabipäev on pühendatud humanitaarabitöötajate ja tsiviilisikute kaitsele relvastatud konfliktides kampaaniaga: “Tsiviilisikud ei ole rünnakute sihtmärk” (#NotATarget). 2017. aastal vajab humanitaarabi hinnanguliselt 130 miljonit inimest 40 riigis.<br><br>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>56675362<br>press@mfa.ee Sat, 19 Aug 2017 15:50:26 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1382 Kutse näituse “From Baltic Appeals to Baltic Membership in the United Nations 1965-1991” avamisele http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1380 <div class="MsoNormal" style="mso-margin-top-alt:auto;margin-bottom: 0cm;margin-bottom:.0001pt;text-align:center;line-height:150%" align="center"><b>INVITATION</b><br><br></div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center;line-height:150%" align="center">Permanent Representatives of Estonia, Latvia and Lithuania<br><br></div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center;line-height:150%" align="center">H.E. Mr. Sven Jürgenson</div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center;line-height:150%" align="center">H.E. Mr. Jānis Mažeiks</div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center;line-height:150%" align="center">H.E. Ms. Audra Plepytė</div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center;line-height:150%" align="center">&nbsp;</div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center;line-height:150%" align="center">Request the pleasure of your company at the opening of the exhibition</div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center;line-height:150%" align="center"><b>“From Baltic Appeals to Baltic Membership in the United Nations 1965-1991”</b></div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center;line-height:150%" align="center"><b>to be followed by a reception </b></div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center;line-height:150%" align="center"><br><b>Tuesday, 5 September 2017, at 6:00 PM<br>United Nations HQ</b><br>corridor between Vienna Cafe and Visitor's Lobby <br></div><div> </div><br><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center" align="center">&nbsp;</div><div> </div><div class="MsoNormal" style="margin-bottom:0cm;margin-bottom:.0001pt; text-align:center" align="center"><b>RSVP</b> to <a href="mailto:anne.mccullom@mfa.ee">anne.mccullom@mfa.ee</a> or +1 212&nbsp;883 0640<br><br></div><div> </div>To obtain UN Ground Pass you are required to send RSVP with your name and last name as written in your ID by August 29th. Please bring your ID with you as it is required for entry. Non-UN badge holders, please meet by 46th St. &amp;1st Ave. entrance at 5:45 pm in order to be formally escorted to the venue.&nbsp; Thu, 17 Aug 2017 14:44:32 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1380 Eesti murrab ookeani taga piike reostava tekstiilitööstusega http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1374 New Yorgis toimuva kõrgetasemelise säästva arengu konverentsi raames tutvustas Eesti 17. juulil seda, kuidas ökoinnovatsioon siduda ühe suurima reostuse ja jäätmete tekitajaga - tekstiilitööstusega. „Wear it Sustainably“ nime all rõhutati vajadust muuta seni kehtivaid iganenud põhimõtteid terves pikas ahelas nii, et väheneks globaalse tekstiili- ja moetööstuse keskkonnamõju.<br>&nbsp;<br>Selleks olid mõttetalgutel oma nägemusi ja kogemusi tutvustamas nii Keskkonnaministeeriumi ja tekstiilitööstuse esindajad Eestist kui ka juhtivad poliitika- ja tarbimiskujundajad mujalt. Üles astus ka Taani rahandusminister Kristian Jensen, kes keskendus ettekandes sellele, kuidas innovatsioon sünkroonida paljude sidusrühmade vahel.&nbsp; Jensen sõnas oma ettekandes, et säästev areng ja majanduskasv ei välista teineteist vaid saavad koos väga edukalt toimida. Veel rõhus Jensen ka Vietnami tekstiilitööstuse näitel terve sektori ümberkujundamise vajadusele, alustades inimeste mõtteviiside muutmisest. <br>&nbsp;<br>Linda McAvan Euroopa Parlamendist rääkis, et kui tootmine kolis paljudest Euroopa riikidest välja, kadus selle üle suuresti ka kontroll. Ei mõeldud, kust toode pärineb, mida see sisaldab ning milliseid ohvreid selle valmistamiseks on toodud. Alles peale tuntavaid tagajärgi hakkas teema päevakorda tõusma. Praeguseks peaks McAvani sõnul olema iga ettevõtja olema teadlik toodete tagamaast. <br>&nbsp;<br>UNEP'i (UN Environment) esindaja Elliot Harris tõi välja selle, et muudatusteta tekstiilitööstuses ei saa kunagi jõuda säästva arengu eesmärkide realiseerimiseni. "Tekstiilitööstusel on tohutu keskkonnamõju," sõnas Harris ning tõi näite, et ühe keskmise Inglismaa perekonna kodus leiduvate rõivaste tootmiseks kulub sama palju ressursse kui autoga 6000 miili (ca 9656 km) läbimiseks ja 6000 vanni veega täitmiseks<br>&nbsp;<br>Eesti oma edulugu keskkonnasäästliku tootmise edendamisel tutvustas UPMADE’i juht Marko Kiisa. UPMADE on tarkvarafirma, mille abil väheneb oluliselt jäätmeteke, sest see pööratakse ressursiks – teisisõnu kasutatakse tootmisjääke uute toodete tegemiseks. <br>&nbsp;<br>Üritus oli osa New Yorgis toimuvast kõrgetasemelisest säästva arengu konverentsist „High Level Political Forum on Sustainable Developement“. Eestit esindas konverentsil Keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus. „Möödunud nädalal tõime edukalt orbiidile ökoinnovatsiooni Euroopa keskkonnaministrite tasandil, kuid sellega me ei piirdu. Me pole ökoinnovatsiooni oma eesistumise prioriteediks võtnud niisama, vaid ikka selleks et sõnum jõuaks väga kaugele ning sellele järgneksid ka teod ,“ selgitas Lõhmus teema tõstatamist suure lombi taga. <br>&nbsp;<br>Tekstiilitööstusele keskendutakse New Yorgis seetõttu, kuna see on üks ressursikulukamaid ning jäätmeid tekitavaim tööstusharudest. „Meil pole tegelikult ju aimugi, kui palju meid igapäevaselt kattev riideese on neelanud loodusressursse nagu vesi, õhk jms. Rääkimata sellest, millise rännaku see on meieni jõudmiseks läbi teinud. Need faktid on juba kättesaadavad kõigile ning on kahtlemata oluline katalüsaator tootmis- ja tarbimisharjumiste muutmiseks,“ lisas Lõhmus. <br>&nbsp;<br>Kõrvalüritust korraldasid Eesti Vabariigi Alaline Esindus ÜRO juures ning Eesti Keskkonnaministeerium. <br>&nbsp;<br>Lõhmus tegi ettekande ka Bangladeshi korraldatud kõrvalüritusel, mille teemaks oli "Fast Tracking Poverty Eradication through SDGs and Data Revolution". Seal tutvustas Keskknnaministeeriumi asekantsler seda, kuidas on Eesti oma digiedu seni rakendanud ökoinnovatsiooni. "Oleme väike rahvas suurte ideede ja nutikate lahendustega. See on Eesti eduka digiühiskonna võti," ütles Lõhmus. <br>&nbsp;<br>Lisainfo:<br>Kadri Kauksi<br>Pressiesindaja | Keskkonnaministeerium <br>Spokesperson | Ministry of the Environment <br>+372 5330 3448 | Skype: kkauksi<br>&nbsp; Wed, 19 Jul 2017 15:53:04 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1374 Algas Eesti ÜRO Julgeolekunõukokku kandideerimise kampaania http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1370 Eile, 13. juulil avas Vabariigi President Kersti Kaljulaid New Yorgis ametlikult Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021 kandideerimise kampaania. <br>&nbsp;<br>Eesti ÜRO Julgeolekunõukogusse kandideerimise kampaania juhi Margus Kolga sõnul annaks julgeolekunõukogusse kuulumine Eesti julgeoleku jaoks lisaväärtust ning tulevikus võimaluse mängida senisest suuremat rolli rahvusvahelises elus.<br><br>Kolga märkis, et Eesti kampaania lähtub kolmest aluspõhimõttest: võrdsus, tõhusus ja empaatiavõime. „Neid väärtusi edendab Eesti oma praegustes tegevustes ÜROs ning neist lähtuksime ka julgeolekunõukogus, kui valituks osutume,“ ütles ta.&nbsp;&nbsp; <br>&nbsp;<br>ÜRO liikmena seisab Eesti nende eest, kes võitlevad ebaõigluse ja agressiooni vastu ning püüavad seista oma õiguste eest. Eesti panustab aktiivselt ÜRO rahuvalvemissioonidesse, aidates kaasa konfliktide lahendamisele ja riikide ülesehitamisele. Eesti on ka arengu- ja humanitaarabi andjaks. Soovime seista vaesuse vähendamise eest ja edendada kestlikku arengut ning võidelda kliimamuutuste vastu. <br>&nbsp;<br>Avaüritusel esitleti esmakordselt Eesti kampaaniat tutvustavat videot: https://vimeo.com/224605504/03fe3176e0 <br><br>Eesti seadis oma julgeolekunõukogu kandidatuuri üles 2005. aastal. Nüüd algab kampaania kõige aktiivsem faas, mis kulmineerub 2019. aasta suvel toimuvatel valimistel, kus hääletavad kõik 193 ÜRO liikmesriiki. <br><br>ÜRO julgeolekunõukogu valimistel kandideerivad riigid regionaalsete gruppide põhiselt. Regionaalseid gruppe on ÜROs kokku viis: Lääne-Euroopa ja teised riigid; Ida-Euroopa; Aasia; Ladina-Ameerika ja Kariibid; Aafrika. Eesti kuulub Ida-Euroopa gruppi ja sinna kuuluvate riikide hulgast valitakse üks julgeolekunõukogu mittealaline liige. Ühele Ida-Euroopa grupile määratud mittealalise liikme kohale aastateks 2020-2021 kandideerib Eesti samaaegselt Rumeeniaga. Eesti ei ole varem julgeolekunõukogu liige olnud. Rumeenia on nõukokku kuulunud neljal korral. <br>&nbsp;<br><br>Fotod: https://www.flickr.com/photos/136427390@N03/sets/72157683031159192/<br>&nbsp;<br>Lisainfo Eesti kandidatuuri kohta: http://vm.ee/en/estonia-un-security-council-2020-2021 <br><br>Mariann Sudakov<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>637 7628<br>521 6821<br>press@mfa.ee<br>www.vm.ee<br><br>&nbsp; <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/071/35780587931_d46f332166_h.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/071/t_35780587931_d46f332166_h.jpg" /></a></div> Fri, 14 Jul 2017 16:56:02 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1370 President Kaljulaid: me vajame toimivat ja tõhusat ÜROd http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1365 <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/018/728493.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/018/t_728493.jpg" /></a></div> Thu, 13 Jul 2017 16:50:54 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1365 Eesti ÜRO Julgeolekunõukokku kandideerimise kampaania saab täna New Yorgis ametliku alguse http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1363 Täna, 13. juulil saab New Yorgis ametliku alguse Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastateks 2020-2021 kandideerimise kampaania. Vabariigi President Kersti Kaljulaid on kampaania patroon.<br><br>Eesti kandideerib julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks esmakordselt ning ÜRO Julgeolekunõukogusse kandideerimise kampaania juhi Margus Kolga sõnul on peamine ajend kandideerimiseks julgeolek. „Liikmesus julgeolekunõukogus annaks meile võimaluse mängida suuremat rolli oluliste julgeolekuküsimuste lahendamisel,“ märkis Kolga. „See võimaldaks rääkida otseselt kaasa ka Eestit puudutavates maailmaasjades, kuna see ÜRO keham käsitleb üleilmseid julgeolekuprobleeme ning otsustab nende lahendamise põhisuunad,“ lisas ta.<br><br>Eesti seadis oma julgeolekunõukogu kandidatuuri üles 2005. aastal. „Nende aastate vältel on samm-sammult tehtud tööd nõukokku pürgimise nimel ning pärast ametlikku avalööki algab nüüd kampaania kõige aktiivsem faas, mis kulmineerub 2019. aasta juunis toimuvatel valimistel, kus annavad oma hääle kõik 193 ÜRO liikmesriiki,“ lausus Kolga. Ta lisas, et Eesti saamine ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks on välisministeeriumi ja kogu valitsuse selge eesmärk. <br><br>ÜRO julgeolekunõukogu valimistel kandideerivad riigid regionaalsete gruppide põhiselt. Regionaalseid gruppe on ÜROs kokku viis: Lääne-Euroopa ja teised riigid; Ida-Euroopa; Aasia; Ladina-Ameerika ja Kariibid; Aafrika. Eesti kuulub Ida-Euroopa gruppi ning sinna kuuluvate riikide hulgast valitakse üks julgeolekunõukogu mittealaline liige. Eestiga samaaegselt kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale ka Rumeenia. Eesti ei ole varem julgeolekunõukogu liige olnud. Rumeenia on nõukokku kuulunud neljal korral.&nbsp;&nbsp; <br><br>Kampaania ametliku avalöögi puhul korraldab Eesti alaline esindus ÜRO juures New Yorgis täna Eesti majas vastuvõtu, mille kultuuriprogrammi raames esineb ansambel Curly Strings ja muusikat mängib Heidy Purga. Ühtlasi tähistatakse vastuvõtuga ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise algust.<br><br><br><br>Lisainfo:<br><br><br><br>Mariann Sudakov<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>637 7628<br>521 6821<br>press@mfa.ee<br>www.vm.ee <br> <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/057/invitation_estonian_reception_13_july_2017.png" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/057/t_invitation_estonian_reception_13_july_2017.jpg" /></a></div> Thu, 13 Jul 2017 13:05:17 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1363 President Kaljulaid sõidab töövisiidile New Yorki, kus kohtub ÜRO peasekretäri Antonio Guterres’ga ning osaleb patroonina Eesti ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimise kampaania avaüritusel http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1362 Wed, 12 Jul 2017 12:45:52 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1362 President Kaljulaid: ÜRO julgeolekunõukogu liikme koht on võimalus suurendada Eesti nähtavust http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1360 Tue, 11 Jul 2017 01:37:04 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1360