Permanent Representation of Estonia to the UN :: Pressiteated http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated est http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss WiseCMS 2.0 hille.lepp@vm.ee hille.lepp@vm.ee New Yorgis toimub 10.-11. juunil kõrgetasemeline kohtumine AIDSi teemal http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-569 10.-11. juunil 2008 toimub New Yorgis kõrgetasemeline kohtumine hindamaks edasiminekut ÜRO liikmesriikide poolt vastu võetud HIV/AIDSi kohustuste deklaratsiooni (Declaration of Commitment on HIV/AIDS) ja poliitilise deklaratsiooni (Political Declaration on HIV/AIDS) elluviimisel.

6. novembril 2007 nimetas Peaassamblee president Srgjan Kerim kohtumise ettevalmistuste koordineerijaks Eesti alalise esindaja ÜRO juures, suursaadik Tiina Intelmanni ning Botswana alalise esindaja, suursaadik Samuel Outlule.

Kõrgetasemelisel kohtumisel esindab Eestit sotsiaalminister Maret Maripuu.

Kõrgetasemelisest kohtumisest lähemalt Peaassamblee presidendi koduleheküljel: http://www.un.org/ga/president/62/issues/HLMonHIV.shtml

UNAIDSi kodulehekülg: http://www.unaids.org/en/

 

]]> Wed, 04 Jun 2008 08:03:41 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-569 Suursaadik Tõnis Nirk sai UNITARi halduskogu liikmeks http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-564
Halduskogu on UNITARi juhtorgan, mille liikmed nimetab ÜRO peasekretär. Lisaks nimetatud liikmetele kuuluvad sinna ex-officio ÜRO peasekretär, peaassamblee president, ECOSOCi president ja UNITARi tegevdirektor.

Halduskogu kujundab põhimõtted ja poliitikad, mida UNITAR oma tegevuses peab järgima, kinnitab rahaliste vahendite kasutamise tingimused ja protseduurid ning eelarve. Halduskogu peab heaks kiitma ka UNITARi tööprogrammi ning kinnitama tingimused, mille alusel soovijad saavad õppeprogrammides osaleda.

UNITAR on ÜRO koolitusasutus, kus õpivad lühi- ja pikaajalistel kursustel ÜRO liikmesriikide diplomaadid ja avaliku sektori esindajad. Kolm põhilist koolitusvaldkonda on rahu, julgeolek ja diplomaatia; avalik haldus (mille all on Ivar Tallo juhitav e-halduse programm) ja keskkond.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee
]]> Wed, 12 Dec 2007 10:05:51 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-564 Eesti esitas ÜRO komiteele 4. perioodilise aruande http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-563
Välisministeeriumi asekantsleri Aino Lepik von Wiréni sõnul oli dialoog komiteega, kes tervitas Eesti arenguid, konstruktiivne. Oma sissejuhatavas sõnavõtus tutvustas asekantsler viimastel aastatel toimunud arenguid Eesti seadusandluses, eriti kriminaalõiguse vallas. „Eesti on astunud positiivseid samme kinnipidamisasutuste seisukorra parandamiseks ning inimkaubanduse ja lähisuhete vägivalla vastu võitlemisel,” ütles Lepik von Wirén.

Piinamise vastane konventsioon jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991 ning selle artikli 19 kohaselt on igal konventsiooniga ühinenud riigil regulaarne aruandekohustus. Aruandes kirjeldatakse riigi olukorra vastavust konventsiooni sätetele ning meetmeid, mida riik on vastavalt konventsiooni nõuetele võtnud. Eesti esitas viimase aruande 2004. aasta detsembris.

Aruande vaatab läbi ÜRO piinamisvastane komitee, kuhu kuuluvad 10 konventsiooni liikmesriikide poolt valitud eksperti. Aruande esitlusele eelnes ka komitee poolt kirjalikult esitatud küsimustele vastamine.



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
pressitalitus@mfa.ee ]]> Wed, 14 Nov 2007 08:03:47 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-563 ÜROs võeti vastu küberründeid puudutav resolutsioon http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-562
Resolutsioon avaldab muret, et info- ja telekommunikatsiooni tehnoloogiat kasutades on võimalik ohustada riikide julgeolekut.

Euroopa Liidu eesistuja Portugal tegi otsuse vastuvõtmise puhul avalduse, milles tõi esile võimalikud ohud küberjulgeolekule, mis võivad tuleneda nii organiseeritud kurjategijate, terroristide kui ka näiteks poliitilisest propagandast mõjutatud üksikisikute koordineeritud rünnakutest.

Eesti suursaadiku ÜRO juures Tiina Intelmanni sõnul oli eesistuja sõnavõtt paljuski ajendatud kevadistest küberrünnakutest Eesti valitsusasutuste, meedia ja pankade võrgulehekülgedele. "See, mis toimus Eestis, võib igal hetkel juhtuda mõne teise riigiga," märkis Intelmann.

Intelmann lisas, et üheks võimaluseks võidelda kuritegeliku või ebaseadusliku infotehnoloogia kasutamise vastu sellise tegevuse kriminaalseks kuulutamine. "Selleks tuleb luua vastav rahvusvaheline õiguslik raamistik," ütles Intelmann.

Intelmann kinnitas, et nii Eesti kui Euroopa Liit on kutsunud kõiki ÜRO liikmesriike üles ühinema Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooniga, mis jõustus 2004. aastal ja mille üheks algatajaks oli Eesti.

Resolutsiooni alusel moodustatakse 2009. aastal valitsusekspertide grupp, mis peab uurima nii olemasolevaid kui potentsiaalseid ohte infoturvalisusele ning tegema ettepanekuid vastavate meetmete kasutuselevõtuks.

Lisaks võiks valitsusekspertide gruppi uurida juhtumeid, kus on rünnatud kriitilisi riiklikke informatsiooni infrastruktuure ning kaaluda soovitusi, kuidas selliseid tegusid uurida ja kriminaalseks kuulutada ning hõlbustada rünnakute lähtekohale jälile jõudmist ja vastava informatsiooni avaldamist asjassepuutuvatele riikidele.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee

]]> Fri, 02 Nov 2007 07:44:37 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-562 Paet: ÜRO kliimakonverents saatis tugeva poliitilise signaali http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-556 Global Voices on Climat Change).

Ürituse peakõnelejaks oli endine USA asepresident Al Gore, kes avaldas lootust, et uue üleilmse kliimaleppe osas jõutakse kokkuleppele 2009. aastal. Gore tegi ettepaneku hakata kokkulepet rakendama kohe 2010. aastal ning mitte anda riikidele tavapärast pikka kohandumisaega. Samuti leidis Gore, et kuni uue kokkuleppe saavutamiseni tuleb kliimamuutuse teemat hoida kõrge poliitilise tähelepanu all, korraldades kõrgemail tasemel kohtumisi läbirääkimiste perioodi jooksul.

Välisminister Urmas Paeti sõnul saatis äsja toimunud ÜRO kliimakonverents tugeva poliitilise signaali. "Nii tahe kui otsusekindlus tegutsemiseks on olemas kõige kõrgemal tasemel," ütles Paet. Välisminister lisas, et Eesti huvides on saavutada uue üleilmse kliimaleppe osas kokkulepe võimalikult kiiresti. "Siis saavad ettevõtted selge pildi, millised on uute nõuete täitmiseks vajalikud investeeringud," märkis ta.

Käesoleva aasta detsembris toimub Indoneesias Bali saarel ÜRO iga-aastane kliimamuutuste konverents, kus alustatakse läbirääkimisi uue üleilmse kliimamuutuste kokkuleppe (nn Kyoto protokolli järgne lepe) sõlmimiseks.

Kyoto protokoll on kokkulepe kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamiseks. Protokoll lepiti kokku 1997. aasta detsembris Kyotos ning selle kehtivus lõpeb 2012. aastal. Eesti ratifitseeris Kyoto protokolli 14. oktoobril 2002. aastal.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee
]]> Tue, 25 Sep 2007 03:11:11 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-556 ELi välisministrid arutasid olukorda Tšaadis http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-555
Välispoliitikajuhid kaalusid Euroopa Liidu samme lahendamaks Sudaani naaberriikides seoses Darfuri kriisiga tekkinud humanitaar- ja julgeolekuprobleeme ning võimalikku ELi sõjalise missiooni saatmist piirkonda.

Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab Eesti Darfuri kriisi lahendamist laiemal pinnal ja võimalikku ELi sõjalist missiooni. "Eesti on valmis osalema kavandataval Euroopa Liidu sõjalisel missioonil juhul, kui otsustatakse kasutada Põhjala lahingugruppi," ütles Paet.

Darfuri konflikt on kaasa toonud humanitaarkriisi ning julgeolekuolukorra halvenemise naaberriikides, eelkõige Ida-Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigi kirdepiirkonnas. ÜRO on leidnud, et olukorra leevendamiseks on vajalik rahvusvaheline kohaolek Ida- Tšaadis. Sõjalise missiooni eesmärgiks oleks põgenikelaagrite julgeoleku tagamine, võimaluste loomine põgenike koju tagasi pöördumiseks ning ülesehitustööks.

Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi (NBG - Nordic Battlegroup) moodustavad Eesti, Rootsi, Norra, Soome ja Iirimaa üksused. Lahingugrupi juhtriik on Rootsi ja see peab olema tegutsemisvalmis 1. jaanuaril 2008.

Välisministrid arutasid veel seoses sündmustega Myanmaris võimalikku Euroopa Liidu avaldust, kus väljendatakse solidaarsust Myanmari rahvaga ja kutsutakse riigi võime vägivalda vältima.

Välisminister Paet viibib New Yorgis ÜRO 62. Peaassamblee raames toimuval Euroopa Liidu välisministrite nädalal, kus lisaks ELi välispoliitikajuhtide omavahelistele kohtumistele toimuvad traditsioonilised kohtumised Ameerika Ühendriikide ja Vene Föderatsiooni välisministriga. Eesti välisministril on kavas ka mitmed kahepoolsed kohtumised.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee ]]> Tue, 25 Sep 2007 14:06:57 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-555 Paet: Eesti jätkab Afganistani toetamist nii kaua kuni abi on vajalik ja oodatud http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-554
Kohtumisel olid kõne all arengud Afganistanis ja piirkonnas laiemalt ning Eesti võimalused aidata kaasa ülesehitustööle.

Afganistani välisminister Rangeen Dadfar Spanta tänas Eestit koostöö, sõpruse ja solidaarsuse eest. Spanta sõnul on Afganistanil Eestilt palju õppida, eelkõige kuidas ehitada üles demokraatlikku, stabiilset ning heal järjel riiki.

Välisminister Paet kinnitas, Eesti jätkab Afganistani toetamist nii kaua kuni meie abi on vajalik ja oodatud. „Valitsuse poolt vastu võetud Afganistani kontseptsioonis pole seatud ajalist eesmärki, mil Eesti sõjaline või ka tsiviilne missioon peaks olema Afganistanis lõpetatud,” ütles Paet. „Me oleme valmis Afganistani stabiliseerimises ja ülesehitustöös osalema nii kaua, kuni Afganistani valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse seatud eesmärgid on saavutatud,” rõhutas ta.

Eesti välisministri sõnul jätkub kindlasti ka arengukoostöö Afganistaniga. „Lõpetasime hiljuti oma esimese projekti ja soovime Afganistani edaspidigi aidata,” lausus Paet. Lepiti kokku, et edasistest koostöövaldkondadest räägitakse konkreetselt Eesti välisministri visiidi ajal järgmise aasta alguses.

Käesoleva aasta suvel andis Eesti Helmandi provintsi keskhaiglale üle meditsiiniaparatuuri, mis on ette nähtud haigla lasteosakonna patsientidele, et vähendada vastsündinute ja väikelaste suremust.

Eesti ja Afganistani kolleeg rääkisid ka narkootikumide vastasest võitlusest ning leidsid, et narkokaubandust ja terrorismi ei saa vaadelda eraldi, kuna mõlemal on samad rahastamise allikad. Välisminister Paet märkis, et rahvusvahelised organisatsioonid saavad narkovastases võitluses küll paindlikult abiks olla, kuid põhitöö tuleb siiski ära teha Afganistani valitsusel.

Afganistani välisminister andis veel ülevaate arengutest ja julgeolekuolukorrast oma riigis ning suhetest naabritega.

Välisminister Paet viibib New Yorgis ÜRO 62. Peaassamblee raames toimuval Euroopa Liidu välisministrite nädalal, kus lisaks ELi välispoliitikajuhtide omavahelistele kohtumistele toimuvad traditsioonilised kohtumised Ameerika Ühendriikide ja Vene Föderatsiooni välisministriga. Eesti välisministril on kavas ka mitmed kahepoolsed kohtumised.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee
]]> Wed, 26 Sep 2007 03:06:57 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-554 Välisminister kohtus Vietnami ja Argentina kolleegiga http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-553
Kohtumisel Pham Gia Khiemiga olid arutuse all viisavabaduse kehtestamine Eesti kodanikele, teineteise kandidatuuride toetamine rahvusvahelistes organisatsioonides ja olukord Myanmaris.

Urmas Paeti sõnul on Vietnam eestlaste seas üsnagi populaarne reisisihtkoht ning viisavabaduse kehtestamine Eesti kodanikele annaks turismile kindlasti hoogu juurde. Välisminister Khiem kinnitas, et teeb endast oleneva lihtsustamaks eestlaste reisimist Vietnami. Eesti ja Vietnami kolleeg vahetasid ka küllakutseid.

Kohtumisel Argentina kolleegiga olid kõne all majandussuhete hoogustamine, teineteise kandidatuuride toetamine rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöö e-valitsemise vallas.

Roberto García Moritan tegi ettepaneku aidata kaasa äriringkondade omavahelisele suhtlemisele ning märkis, et Argentinal on kavas saata järgmise aasta alguses Eestisse esinduslik äridelegatsioon.

Kuna nii Eestis kui Argentinas on toimiv e-valitsus, siis arutasid pooled veel võimalusi koostööks e-valitsemise vallas. Välisminister Paet märkis, et Eestil on e-valimiste juurutamise osas värske kogemus, mis võiks huvi pakkuda ka Argentinale.

Välisminister Paet teavitas Argentina poolt Eesti aukonsuli hiljutisest tagasiastumisest.

Eesti ja Argentina kolleeg vahetasid ka küllakutseid.

Välisminister Paet viibib New Yorgis ÜRO 62. Peaassamblee raames toimuval Euroopa Liidu välisministrite nädalal, kus lisaks ELi välispoliitikajuhtide omavahelistele kohtumistele toimuvad traditsioonilised kohtumised Ameerika Ühendriikide ja Vene Föderatsiooni välisministriga. Eesti välisministril on kavas ka mitmed kahepoolsed kohtumised.



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee ]]> Wed, 26 Sep 2007 12:00:57 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-553 Välisminister kohtus Ameerika Juudi Komitee esindajatega http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-552
Kohtumisel tõdeti, et Eesti välisministritel on juba meeldivaks traditsiooniks saanud ÜRO Peaassambleele tulles ka juudiorganisatsioonide esindajatega kohtuda.

Ameerika Juudi Komitee esindajad avaldasid rahulolu, et tänavu kevadel alustas Tallinnas tegevust sünagoog. Sünagoog, mille avamisel maikuus osales ka praegune Iisraeli president Shimon Peres, on ehitatud Eesti arhitektide originaalprojekti järgi.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on Eesti suhted Iisraeliga viimasel ajal tihenenud ning ta avaldas lootust, et Eesti diplomaadi lähetamine Tel Avivi käesoleva aasta augustis on sammuks suhete edasise tihendamise suunas.

Veel vahetati mõtteid rahvusvahelise elu aktuaalsetel teemadel.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee ]]> Wed, 26 Sep 2007 15:10:42 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-552 ELi ja Venemaa välisministrid arutasid Kosovo staatuse küsimust http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-551
Kohtumisel keskenduti rahvusvahelise elu sündmustele, eelkõige Kosovos ja Lähis-Idas toimuvale. Euroopa Liidu ja Venemaa kahepoolseid suhteid ei käsitletud, kuna need on kõne all oktoobris toimuval tippkohtumisel Mafras.

Rääkides Kosovost avaldasid nii Euroopa Liit kui Venemaa lootust, et läbirääkimiste lõpuks jõuavad pooled kokkuleppele. Välisminister Urmas Paet märkis, et läbirääkimiste lõpuni on veel aega. "Usun, et osapooled annavad endale aru, et mõlemad kaotavad kui kokkuleppele ei jõuta," ütles Paet.

Järjekordsed läbirääkimised Kosovo ja Serbia vahel algasid käesoleva aasta augustis ning peavad lõpule jõudma 10. detsembriks.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee
]]> Fri, 28 Sep 2007 04:13:32 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-551 Välisminister osales keemiarelvade keelustamise konventsiooni kohtumisel http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-550 (CWC - Chemical Weapons Convention) 10. aastapäeva tähistaval kõrgetasemelisel kohtumisel.

Välisminister Urmas Paet ütles oma sõnavõtus, et 182 on märkimisväärne arv riike, kes on keemiarelvade keelustamise konventsiooni ratifitseerinud. "See erakordselt suur number näitab ilmekalt, et konventsioon on edukas relvastuskontrolli vahend," lausus Paet. Eesti välisminister avaldas lootust, et need riigid, kes veel pole konventsiooniga ühinenud teevad seda peatselt.

Paeti sõnul on tervitatav, et üha enam riike rakendab kõiki meetmeid keemiarelvade kontrolliks. "Riigid, kes veel ehitavad üles oma kontrollrežiimi peaksid kasutama nii palju kui võimalik rahvusvahelist kogemust ja koostööd," märkis ta.

Välisminister juhtis veel tähelepanu sellele, et konventsiooni osalised riigid peavad pidama sammu tehnoloogia arenguga ning vältima terroristide ligipääsu keemiarelvadele.

Eesti on keemiarelvade keelustamise konventsiooni liige alates 25. juunist 1999.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee ]]> Fri, 28 Sep 2007 09:49:56 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-550 ÜRO kiitis heaks põlisrahvaste õigusi käsitleva deklaratsiooni http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-538
Eesti jaoks on deklaratsiooni teksti viimistlemine ning ÜRO tasemel heakskiitmine olnud oluline eesmärk ning Eesti kuulus ÜRO resolutsiooniprojekti kaasesitajate hulka. Eesti alalise esindaja ÜRO juures suursaadik Tiina Intelmanni sõnul on vastu võetud deklaratsioon kasulik alus, millele riikidel ja ÜRO süsteemil on võimalik toetuda oma põlisrahvastele suunatud tegevustes. „Põlisrahvaste õiguste deklaratsioon on ÜRO kontekstis unikaalne nii oma sisu kui ka selleni viinud protsessi poolest,” ütles Intelmann

Põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni vastuvõtmine ÜRO Peaassambleel lõpetas 1983. aastal alanud ning Genfis üle 20 aasta jätkunud pika läbirääkimisprotsessi. Ainulaadseks teeb deklaratsiooni selle läbirääkimiste vorm, kuna esmakordselt osalesid teksti üle peetud kõnelustel ÜRO liikmesriikidega võrdväärsel tasemel ka põlisrahvaste endi esindajad.

Deklaratsioon on esimene ÜRO tasemel heaks kiidetud kokkulepe, mis puudutab laia ringi põlisrahvastega seotud küsimusi ning mille eesmärgiks on edendada maailma põlisrahvaste õigusi ja toetada nende arengut. Deklaratsioon käsitleb põlisrahvaste kultuuri, traditsioonide ja institutsioonide säilimist ja edendamist, samuti põlisrahvaste õigusi maa ja loodusvarade osas ning osalust neid puudutavais otsustes.

Eesti toetab ÜRO vahendusel maailma põlisrahvaste arengut läbi praktilise abi, toetades ÜRO põlisrahvaste arengu edendamisele suunatud fonde ning Põlisrahvaste alalist foorumit, mille 16 liikme hulka kuulub ka ekspert Eestist. Eesti on toetanud ÜRO põlisrahvaste fondi ja ÜRO põlisrahvaste kümmeaastaku fondi tegevust alates 1996. aastast. Käesoleval aastal on Eesti toetanud neid koostöövorme 800 000 krooniga.

Maailma põlisrahvaste hulka kuulub hinnanguliselt ligi 370 miljonit inimest.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee
]]> Sun, 16 Sep 2007 06:32:23 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-538 Välisministeerium toetab Kosovo kõrgemate riigiametnike ja parlamendisaadikute infopoliitika alast koolitust http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-537
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Kosovol poliitilise ebastabiilsuse ja valitsusaparaadi kõrge ametkonna mobiilsuse tõttu vaja infopoliitika järjepidevuse saavutamiseks koolitustega jätkata. „Erinevate koordinatsioonimehhanismide ülesehitamine on oluline sujuva koostöö tagamisel,” ütles Paet. „Kosovol on Eesti kogemusest kindlasti palju õppida,” lisas ta.

E-Riigi Akadeemia Sihtasutuse projekti eesmärgiks on Eesti erinevate informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kogemuste ning projektide tutvustamine Kosovo kõrgematele riigiametnikele 5-päevase koolituse vältel. Koolitus viiakse läbi koostöös Kosovo peaministri büroo, Parlamentaarse Assamblee ja telekommunikatsiooni ministeeriumiga.

E-Riigi Akadeemia on mittetulunduslik infoühiskonna arendus- ja analüüsikeskus, mis on ka varasematel aastatel koolitanud Kosovo riigiametnikke. 2003. aastal käisid ennast täiendamas 11 Kosovo ministeeriumi kantslerit. 2004. aastal võtsid Kosovo riigiametnikud osa üldisest Balkanimaadele suunatud infopoliitilisest koolitusest. Samal aastal osalesid Kosovo eksperdid iLawi konverentsil, kus käsitleti intellektuaalse omandi kaitse spetsiifilisi küsimusi. Möödunud aastal käisid Kosovo keskvalitsuse esindajad ÜRO Arenguprogrammi ja e-Riigi Akadeemia koostöös korraldatud rahvusvahelisel konverentsil, mis tutvustas e-valitsuse võimalusi.

Arengu- ja humanitaarabivahendite maht välisministeeriumi eelarves on 2007. aastal 23 miljonit krooni.

Täpsed projektikirjeldused ja ülevaade varasemate aastate arengukoostöö projektidest on välisministeeriumi kodulehel:
http://www.vm.ee/est/kat_425/5084.html



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
pressitalitus@mfa.ee ]]> Tue, 22 May 2007 09:01:53 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-537 Paet: Afganistani stabiilsus on aluseks stabiilsusele kogu regioonis http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-536
Välisminister Urmas Paet kutsus ASEMi (Asian-European Meeting) liikmesmaid üles veelgi enam panustama Afganistani ülesehitusse nii julgeoleku tagamise kui ka tsiviilprojektide elluviimise kaudu. „Afganistani stabiilsus on aluseks stabiilsusele kogu regioonis,” toonitas Paet. „Seetõttu on regionaalne toetus Afganistani riikluse ülesehitamiseks väga oluline,” lisas välisminister.

Veel tundis välisminister muret Afganistani tsiviilelanike hukkumise pärast sõjaliste operatsioonide käigus. „Talebani taktika kasutada tsiviilelanikke kattevarjuna on täiesti lubamatu,” sõnas Paet ning tuletas meelde, et sõjaliste operatsioonide läbiviimisel tuleb hoiduda aktsioonidest, mis toovad kaasa ohvreid tsiviilelanike seas.

Teisipäeval, 29. mail aset leidnud välisministrite istungil olid kõne all energeetika ja kliimamuutusega seonduvad küsimused. Eesti jaoks on need teemad tihedalt seotud jätkusuutliku arengu, julgeoleku ning stabiilsusega. „Kuna energia tarbimine suureneb pidevalt, siis energiajulgeolek mõjutab otseselt globaalset stabiilsust ja heaolu,” ütles Paet. „Me näeme mõnede energiatootjate katseid kasutada oma ressursse rahvusvahelise poliitilise positsiooni tugevdamiseks,” lisas ta ning avaldas lootust, et tänu rahvusvahelisele koostööle ei ole võimalik kasutada energiat poliitilise survevahendina.

Välisminister Urmas Paet viibib Hamburgis seoses kaheksanda Aasia ja Euroopa Liidu välisministrite kohtumisega. ASEM (Asian-European Meeting) loodi 1996. aastal. Tänaseks on ASEMi liikmete arv kasvanud 45ni, ning see on arenenud laiaulatuslikuks multilateraalseks foorumiks Aasia ja Euroopa vahel.

ASEMi eesmärgiks on arendada majanduslikku, poliitilist, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd Aasia ja Euroopa vahel. Töö toimub kohtumiste, konverentside, seminaride ja teiste tegevuste näol. Eesti on ASEMi liige 2004. aastast.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
637 7654
pressitalitus@mfa.ee ]]> Tue, 29 May 2007 11:27:27 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-536 Paet: Euroopa Liit peab olema ühtne Kosovo tuleviku suhtes http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-535
Rääkides olukorrast Kosovos olid Euroopa Liidu välispoliitikajuhid ühel meelel, et antud küsimuses peab säilima Euroopa Liidu ühtsus ning pidasid oluliseks Kosovo tuleviku-teemalise resolutsiooni vastuvõtmist ÜRO Julgeolekunõukogus. „Loodame, et ÜRO Julgeolekunõukogu jõuab selles üsna pea üksmeelele, sest aega kaotada ei tohi,“ ütles Paet. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on rahvusvahelise üldsuse kohaolek Kosovos vajalik edaspidigi nagu ka ELi, NATO ja USA tegevuse koordineeritus ning koostöö kohalike osapooltega.

Arutusel olid ka Lääne-Balkani arengud. Välisminister Urmas Paeti sõnul on tähtis ELi otsus taaskäivitada stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu läbirääkimised Serbiaga. „Loodetavasti motiveerib Serbia tihedam dialoog Euroopa Liiduga uut demokraatlikku valitsust võetud kohustusi täitma ja läbi viima reforme,“ lisas Paet.

Peatudes Sudaani teemadel, pidasid välispoliitikajuhid oluliseks Sudaani valitsuse otsust lubada riiki ÜRO-Aafrika Liidu hübriidmissioon. Järeldustes kinnitab välisministrite nõukogu toetust Aafrika Liidu missioonile Sudaanis (AMIS - African Union Mission in Sudan). „Tegemist on praeguse aja suurima humanitaarkatastroofiga,“ ütles välisminister Paet. „Kui Sudaan ei vii lubadusi ellu, tuleb sanktsioone karmistada,“ lisas ta. Euroopa Liit on Aafrika Rahurahastu kaudu eraldanud toetuseks 40 miljonit eurot käesoleva aasta juunis. Eesti eraldas märtsis AMISe toetuseks 500 000 krooni.

Välisministritel on kõne all ka Bulgaaria meditsiiniõdede kohtuprotsessiga seonduv olukord Liibüas. Eesti välisministri sõnul on ekspertidel kahtlusi süüdimõistmisel kasutusel olnud materjali piisavuses. „Seega ei pea Eesti kohtuotsust põhjendatuks,“ ütles Paet. „Leiame, et meditsiinitöötajad tuleb üle anda Bulgaariale ja Palestiinale,“ lisas ta. Välisminister Paeti sõnul otsustas Eesti möödunud nädalal annetada Belgia Punase Risti kaudu 15 000 eurot HI-viirusesse nakatunud Liibüa laste perekondade toetuseks.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid arutasid ka rändeküsimusi, ennekõike Euroopa Liidu ida- ja kagupoolsete naaberpiirkondade suhtes. Välisminister Paeti kinnitusel toetab Eesti viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimist nende naabruspoliitika riikidega, kes suudavad täita nimetatud lepingutes sätestatud tingimusi. „Seetõttu toetame Gruusiaga viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu läbirääkimiste alustamist,“ sõnas Paet.

Veel kiitis välisministrite nõukogu heaks eesistuja Saksamaa koostatud Euroopa naabruspoliitika (ENP) eduraporti ning andis lühiülevaate ELi Kesk-Aasia strateegiast, mis võetakse vastu eelseisval Euroopa ülemkogul. Eesti välisministri sõnul toetab Eesti Kesk-Aasia strateegia laiendamist regioonist väljapoole. „Toetame selle laiendamist ennekõike Afganistani, kust lähtuvad mitmed „pehme“ julgeoleku riskid ning kus stabiilsuse tagamine on oluline kogu piirkonna julgeolekule tervikuna,“ märkis Paet.


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee  
www.vm.ee  

Lähem info:
Marika Post
Eesti ELi esinduse pressiesindaja
+32 474 98 16 57
]]> Mon, 18 Jun 2007 14:28:31 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-535 Paet: Euroopa Liit peab valmis olema missioonideks oma lähiümbruses http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-534
Välisministrite hinnangul on välismissioonid Euroopa Liidu üks kõige olulisemaid välispoliitilisi tööriistu. Urmas Paeti sõnul on vajadus ja rahvusvaheline nõudlus Euroopa Liidu välismissioonide järele suur.

Euroopa Liidu välispoliitikajuhid tõdesid vajadust läbimõelduma strateegia ja missioonide tõhusama planeerimise järele. Eesti välisminister märkis, et tsiviil- ja sõjalisi missioone tuleb planeerida ja ellu viia koos. "Missioonidelt saadud kogemus kinnitab planeerimise ühtse vajadust," toonitas Paet. Välisminister lisas, et koostöö ÜRO ja NATOga on esmajärgulise tähtsusega.

Eesti välisminister rõhutas, et Euroopa Liit peab olema valmis tegutsema ka oma lähiümbruses. "Meie valmidus tegutseda Moldovas, Gruusias ja Mägi-Karabahhias mõjutab positiivselt konfliktidele lahenduse leidmist neis piirkonnis," ütles Paet. "Vastasel juhul ainult ootame, kuni keegi teine otsustab meie eest," toonitas ta.

Eesti välisminister juhtis veel tähelepanu ühise välis- ja julgelolekupoliitika tagasihoidlikule eelarvele, mis ei vasta Euroopa Liidu eesmärkidele. "Samas ei tohi pugeda raha puudumise taha, kui on tarvis otsustada missioonide alustamise üle," lausus Paet. "Sellised otsused on ja jäävad poliitilisteks," lisas ta.

Euroopa Liidul on praegu üks sõjaline missioon (Bosnia-Hertsegoviinas) ja seitse tsiviilmissiooni (Afganistanis, Palestiinas, Gazas, Bosnia-Hertsegoviinas, Kongos (2) ja Iraagis).


VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee ]]> Fri, 22 Jun 2007 15:46:51 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-534 Välisministeerium toetab Iraagi pagulasi ja sisepõgenikke http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-532 Välisministeerium toetab ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR -The United Nations High Commissioner for Refugees) programmi, mille raames on kavas parandada nii Iraagi pagulaste kui ka riigisiseselt ümberasustatud elanike olukorda. Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, mille kohaselt eraldatakse projekti elluviimiseks välisministeeriumi arengu- ja humanitaarabiks ette nähtud vahenditest 400 000 krooni.

Välisminister Urmas Paeti sõnul toob vägivalla ja konfliktide jätkumine Iraagis pidevalt kaasa uusi inimohvreid ning paljude iraaklaste sotsiaal-majanduslik olukord on ebastabiilse julgeoleku tõttu väga halb. „Selline olukord on tinginud paljude iraaklaste lahkumise oma kodudest,” ütles Paet. „Aidates kaasa Iraagi pagulaste olukorra leevendamisele, parandame seeläbi ka nende võimalusi normaalse elu juurde tagasipöördumiseks,” lisas ta.

Iraagi pagulasi on kokku ligi 2 miljonit. Rahvusvaheliste organisatsioonide hinnangul on käesoleval hetkel iga kaheksas iraaklane pagulane. Suure osa pagulastest moodustavad naised ja lapsed, palju on ka vanureid. Pagulastel on piiratud meditsiiniabi kasutusvõimalus ning enamikul lastest puudub võimalus koolis käia. Samuti on tungiv vajadus ajutiste varjupaikade loomiseks.

Iraagi pagulaste probleem on suurim humanitaarkriis, mis on Lähis-Ida tabanud alates 1948.a. toimunud sõjast Palestiina-Iisraeli aladel. Riigisiseselt võib ümberasunute arv jõuda UNHCR hinnangul 2007. aasta jooksul 2,7 miljonini.

Varem on Eesti toetanud Iraagi humanitaarkriisi leevendamist Rahvusvahelise Punase Risti Komitee (ICRC), ÜRO Humanitaarabi Koordineerimise büroo (OCHA) ja ÜRO Lastefondi (UNICEF) kaudu.

Arengu- ja humanitaarabivahendite maht välisministeeriumi eelarves on 2007. aastal 23 miljonit krooni.

Täpsed projektikirjeldused ja ülevaade varasemate aastate arengukoostöö projektidest on välisministeeriumi kodulehel:
http://www.vm.ee/est/kat_425/5084.html



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654 50 94 645
pressitalitus@mfa.ee

]]> Sat, 14 Apr 2007 06:48:25 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-532 Paet: Humanitaarabi andmine on Eesti välispoliitika oluline osa http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-531
ÜRO peasekretäri asetäitja Asha-Rose Migiroga on kavas arutada ÜRO reformi praegust seisu ja ÜRO süsteemi tugevdamist. Välisminister Urmas Paeti sõnul on just ÜRO see organisatsioon, mis saab kaasa aidata üleilmsete hädade leevendamisele. “Ma olen veendunud, et ÜRO on võimeline vastu astuma nii praegustele kui tulevastele ohtudele ja probleemidele maailmas,” märkis Paet.

Veel tulevad kõne alla olukord Sudaanis, Afganistanis ja Iraagis, Kosovo tulevik ja ÜRO panus Gruusia Abhaasia konflikti reguleerimisse. Samuti tutvustab välisminister Paet Eesti kava kandideerida ÜRO allorganite ja allorganisatsioonide liikmeks.

Kohtumisel ÜRO humanitaarabi asepeasekretäri Sir John Holmesiga tuleb kõne alla Eesti toetus ÜRO humanitaarabi süsteemile. Välisminister Urmas Paeti kinnitusel on humanitaarabi andmine Eesti välispoliitika oluline osa. “Oleme ÜRO organisatsioonide kaudu andnud humanitaarabi Liibanonile, Sudaanile, Indoneesiale, Kongo Demokraatlikule Vabariigile ja Iraagile,” ütles Paet.

Välisminister lisas, et Eesti oli esimene panustaja ka ÜRO hädaabi keskfondi (CERF - Central Emergency Relief Fund) loomisel 2006. aastal ning kavatseb oma panust võimaluste piires suurendada. “Kui meie rahaline toetus on pigem tagasihoidlik, siis seda enam tahame panustada aktiivse osalemisega ÜRO humanitaar- ja katastroofiabi süsteemis,” lausus Paet. “Eesti päästeeksperdid on ÜRO rahvusvaheliste kriiside hindamise ja koordineerimise üksuse (UNDAC - UN Disaster Assessment and Coordination) liikmetena osalenud 13 missioonil,” tõi välisminister näite.

Välisminister Urmas Paet suundub New Yorgist edasi Santo Domingosse, kus osaleb Euroopa Liidu ja 20 Ladina-Ameerika riiki ühendava Rio grupi välisministrite kohtumisel ning kohtub kahepoolselt mitmete Lõuna-Ameerika kolleegidega.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 3776 54
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee
]]> Sun, 15 Apr 2007 09:15:04 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-531 Eesti valiti ÜRO pagulaste olukorra ja säästva arenguga tegelevate organite liikmeks http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-530 (ECOSOC -UN Economic and Social Council) New Yorgis Eesti kahe ÜRO allorgani - ÜRO pagulaste ülemvoliniku programmi täitevkomitee ning ÜRO jätkusuutliku arengu komisjoni liikmeks.

Kuulumine ÜRO pagulaste ülemvoliniku (UNHCR - UN High Commissioner for Refugees) programmi täitevkomiteesse suurendab Eesti võimalusi osaleda ÜRO pagulaste ameti tegevuse kavandamisel. Alates 2000. aastast on Eesti toetanud UNHCRi tegevust nii regulaarsete iga-aastaste annetustega kui ka toetustega UNHCRi abioperatsioonidele konkreetsetes riikides. Sel aastal on Eesti abi läinud UNHCRi kaudu Lõuna-Sudaani pagulastele ja sisepõgenikele.

53-liikmeline säästva arengu komisjon (CSD - Commission on Sustainable Development) on üks ÜRO kesksetest keskkonnateemalistest foorumitest, mis jälgib riikide tegevust 1992. aasta Rio de Janeiros kokkulepitud keskkonnaeesmärkide saavutamisel maailma majandusliku ja sotsiaalse arengu juhtimisel säästlikkuse suunas. Säästva arengu komisjoni iga-aastastel keskkonnaministrite kohtumistel otsustatakse edasised sammud üleilmsete keskkonnaprobleemide, sealhulgas kliimamuutuste ja energiakindlustatusega seotud küsimuste lahendamisel.

Riikide liikmelisus UNHCRi täitevkomitees on tähtajatu, ÜRO säästva arengu komisjoni liige on Eesti 2008 kuni 2011.

Ülevaade Eesti arengukoostöö projektidest, sealhulgas UNHCRi raames antud humanitaarabist on saadaval välisministeeriumi kodulehel aadressil:

http://www.vm.ee/est/kat_425/.



Lisainfot:

ÜRO pagulaste ülemvoliniku programm: www.unhcr.org  

ÜRO jätkusuutliku arengu komisjon: www.un.org/esa/sustdev/csd  



VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee ]]> Thu, 26 Apr 2007 12:49:05 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-530 Välisministeerium toetab ÜRO kaudu põlisrahvaid http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-528 Välisminister Urmas Paet kirjutas alla käskkirjale, mille kohaselt teeb välisministeerium ÜRO põlisrahvaste fondi, ÜRO põlisrahvaste kümneaastaku fondi ja ÜRO põlisrahvaste foorumi tegevuse toetuseks vabatahtliku annetuse 800 000 krooni ulatuses. Kõnealune summa eraldatakse välisministeeriumi eelarves arengu- ja humanitaarabiks ettenähtud vahenditest.

Välisminister Urmas Paeti sõnul toetab ÜRO fondide ja foorumi tegevus põlisrahvaste õigust enesemääramisele ja iseolemisele. „Annetuste tegemist jätkates astume tegelikke samme põlisrahvaste toetamiseks ja aitame kaasa nende keelte, kultuuride ja identiteedi säilimisele,” ütles Paet.

Eesti on toetanud ÜRO põlisrahvaste fondi ja ÜRO põlisrahvaste kümneaastaku fondi tegevust alates 1996. aastast.

Põlisrahvaste fondi eesmärk on toetada põlisrahvaste organisatsioonide ja kogukondade osalemist erinevate põlisrahvaste olukorda käsitlevate töögruppide töös.

Põlisrahvaste kümneaastaku fondi eesmärk on rahastada põlisrahvaste õiguste kaitseks läbiviidavaid projekte. Fond jätkab oma tegevust juba teisel kümneaastakul (2005-2014).

Põlisrahvaste foorum on nõuandva õigusega organ ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu juures. Põlisrahvaste foorumi temaatika hõlmab põlisrahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut, nende kultuuri-, haridus- ja tervisealaseid õigusi ning inimõigusi.

Arengu- ja humanitaarabivahendite maht välisministeeriumi eelarves on 2007. aastal 23 miljonit krooni.

VÄLISMINISTEERIUMI PRESSITALITUS
6 377 654
50 94 645
pressitalitus@mfa.ee

]]> Sun, 15 Jul 2007 17:46:22 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/pressiteated/aid-528