Permanent Representation of Estonia to the UN :: Uudised http://www.un.estemb.org/est est http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss WiseCMS 2.0 hille.lepp@vm.ee hille.lepp@vm.ee President Kaljulaid: Eestil on palju võimalusi tihedamaks koostööks Aafrika riikidega http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1570 “Eestil on väga palju võimalusi tihedamaks koostööks Aafrika riikidega nii digivaldkonnas, majanduses kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides,” lausus president Kersti Kaljulaid täna Aafrika Grupi ÜRO esindajatega kohtudes.<br><br>Riigipea sõnul on mitmed Aafrika riikide delegatsioonid juba käinud Eestis e-valitsemise ja digiühiskonna arendamise kogemusi omandamas ja detsembris on Eestil plaanis osaleda&nbsp; Aafrika-Euroopa kõrgetasemelisel foorumil, mis keskendub digiteemadele. „Ka paljudel Eesti ettevõtetel on suur huvi siseneda Aafrika kiiresti arenevale turule, kus on palju uusi võimalusi“ lisas president Kaljulaid.<br><br>Vabariigi President tutvustas ÜRO Aafrika grupi riikidele ka Eesti eesmärke ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimisel ja arutas Aafrika Grupi esindajatega nende jaoks olulisi teemasid.<br><br>Hommikul kohtus president Kaljulaid praeguste ÜRO julgeolekunõukogu valitud liikmete suursaadikutega, et rääkida nende kogemustest nii kandideerimisel kui ka julgeolekunõukogu töös.<br><br>Töövisiit lõpeb homme New Yorgi Eesti Kooli külastusega.<br><br>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>kommunikatsiooniosakond<br><br> Fri, 02 Nov 2018 15:20:49 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1570 President Kaljulaid kohtus ÜRO peasekretäri António Guterresega http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1567 <div>President Kersti Kaljulaid kohtus täna New Yorgis ÜRO peasekretäri António Guterresega, et rääkida maailma riikide julgeolekut puudutavatest teemadest, sealhulgas küberjulgeolekust ja kliimamuutustest. <br></div><div><br></div><div>„Kliimamuutuste mõju ohustab tervete riikide ja rahvaste püsimajäämist,” lausus president Kersti Kaljulaid ÜRO peasekretärile. Riigipea sõnul on väga oluline rääkida kliima kontekstis nii rohelise energia kasutuselevõtust, kui ka energiaefektiivsuse suurendamisest, sest ka nii on võimalik atmosfääri jõudva CO2 hulka vähendada.</div><div><br></div><div>President Kaljulaidi sõnul on Eestil hetkel pooleli nii kahepoolselt kui koostöös ÜROga mitmed projektid üle maailma, mis aitavad arenguriikidel leida just neile sobivad digitaalsed lahendused: Kariibidel ja Okeaanias digiregistrite ülesehitamine, Aafrikas ja Aasias digiriigi arendamine ja palju muud. „Kuna Eesti aitab paljudel riikidel arendada digitaalset riiki ja ühiskonda, siis tunneme ka vastutust, et maailmas oleksid tunnustatud reeglid, mis aitaksid tagada küberjulgeolekut. See on ka üks põhjus, miks Eesti soovib kandideerida ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks,“ lisas Vabariigi President.</div><div><br></div><div>Räägiti ka António Guterresi algatatud ÜRO reformist ja sellest, kuidas muuta ÜRO tegevusi läbipaistvamaks, efektiivsemaks ning kergemini mõõdetavaks. President Kaljulaid kinnitas, et Liikumise Every Woman, Every Child (EWEC) kaasjuhina on üheks tema eesmärgiks leida paremaid viise olemasoleva tegevuse mõõtmiseks, et laste ja naiste tervisega tegelevad projektid oleksid tulemuslikumad ja toetuksid õigetele andmetele.</div><div><br></div>Riigipea kohtus New Yorgis veel frankofoonia riikide (OIF) ja Okeaania väikeste arenevate saareriikide (PSIDS) esindajatega ÜRO juures, et rääkida võimalikust koostööst digivaldkonnas ning tutvustada Eesti kandidatuuri ÜRO julgeolekunõukogusse.<br><div><br></div>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>Kommunikatsiooniosakond<br><br> <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/028/kaljulaid_guterres_01.11.2018.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/028/t_kaljulaid_guterres_01.11.2018.jpg" /></a></div> Thu, 01 Nov 2018 20:43:07 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1567 President Kaljulaid: Eesti on juba 20 aastat toetanud naiste ja laste õiguste eest seisvaid tegevusi http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1566 <div>„Olen uhke, et Eestist sai peatselt peale iseseisvumist riik, kes suudab teisi riike aidata. Nüüdseks oleme juba 20 aastat toetanud mitmeid naiste ja laste abistamise organisatsioone nagu UN WOMAN ja UNICEF,“ lausus president Kersti Kaljulaid New Yorgis UN WOMEN asedirektori Åsa Regnériga kohtudes.</div><div><br></div><div>Riigipea sõnul on nii naiste õiguste eest seismisel kui laste ja noorte tervisega tegelemisel oluline, et suudaksime mõõta tegevuste mõju ja ulatust. „Paljudes riikides pole isegi korralikku statistikat selle kohta, milline on naiste ja laste tegelik olukord. Liikumise Every Woman, Every Child (EWEC) kaasjuhina on üheks minu eesmärgiks leida paremaid viise olemasoleva tegevuse mõõtmiseks, et saaksime ühelt poolt näidata tulemusi ja teiseks keskenduda tegevustele, mis on efektiivsemad,“ lisas Vabariigi President.</div><div><br></div><div>Riigipea kohtus ka UNICEFi tegevjuhi Henrietta Forega, kellega arutati võimalusi, kuidas kasutada digitaalseid lahendusi, et parandada maailma laste tervishoidu, haridust ja turvalisust.</div><div><br></div>President Kaljulaid viibib Ameerika Ühendriikides töövisiidil, mille käigus ta kohtub veel ÜRO peasekretäri Antonio Guterresiga ning frankofoonia riikide ja Aafrika Liidu riikide ÜRO suursaadikutega, kõneleb Columbia Ülikoolis Eesti digiühiskonnast ning külastab New Yorgi Eesti Kooli.<br><br> <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/075/kaljulaid-fore.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/075/t_kaljulaid-fore.jpg" /></a></div> Wed, 31 Oct 2018 17:21:37 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1566 New Yorgi Eesti Majas toimus vastuvõtt ÜRO Rahvusvahelise õiguse nädala puhul http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1560 <div>New Yorgi Eesti Majas toimus reedel, 19. oktoobril ÜROs peetava Rahvusvahelise õiguse nädala puhul, millest võtsid osa alalised esindajad ÜRO juures, liikmesriikide õigusnõunikud, õigusteadlased ning rahvusvahelise õiguse nädalal osalevad juristid ja advokaadid. Avasõnad pidas välisminister Sven Mikser.</div><div><br></div><div>„Mul on hea meel, et selle aasta vastuvõtt ÜROs peetava Rahvusvahelise õiguse nädala puhul toimub Eesti majas. Väikse riigina, kes on pidanud võitlema oma iseseisvuse eest, teame väga hästi kui oluline on reeglitel põhinev maailmakord,“ sõnas välisminister. „Eesti jaoks on rahvusvaheline õigus eksistentsiaalse tähendusega, seda austades saame hoida rahu ja turvalisust,“ kinnitas Mikser.</div><div><br></div>„On äärmiselt kahetsusväärne, et reeglitel põhineva maailmakorrale esitatakse tänapäeval aina enam väljakutseid. Kehtivat süsteemi üritavad õõnestada nii rahvusvahelise tasandi tegurid kui ka riikide sisesed populistlikud liikumised,“ sõnas välisminister. „Rahvusvaheline kogukond peab toetama nendes olukordades rahvusvahelist õigust vastates otsustavalt ja ühiselt ränkadele rikkumistele,“ lisas ta. <br><div>Mikser tõi eraldi välja tähelepanu vajava valdkonnana ka küberruumi. „Tehnoloogiate roll meie maailmas on kasvamas, paljud tegevused on liikunud küberruumi. Vastutame selle eest, et kehtivad normid ja reeglid oleksid kooskõlas uue reaalsusega,“ rõhutas välisminister. <br></div><div><br></div><div>Rahvusvahelise õiguse nädal ÜRO juures on iga-aastane traditsioon. Selle raames kogunevad ÜRO juurde liikmesriikide rahvusvahelise õiguse eest vastutavad võtmeisikud. Käesoleval aastal keskendub Rahvusvahelise õiguse nädal reeglite põhise maailmakorra kaitsmisele. <br></div><div><br></div><div>Fotod: https://flic.kr/s/aHsms3MVzg</div><div><br></div>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>5667 5362<br>press@mfa.ee <br><br> Fri, 19 Oct 2018 17:14:12 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1560 Välisminister Mikser viibib New Yorgis ÜRO Rahvusvahelise Õiguse nädala raames http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1557 Välisminister Sven Mikser viibib 18.-19. oktoobril New Yorgis ÜRO Rahvusvahelise Õiguse nädala raames, mis keskendub reeglite põhisele maailmakorrale ning käsitleb ka väikeriikide tugevat toetust multilateralismile.<br><br>New Yorgis kohtub välisminister mitmete Ladina Ameerika, Kariibi mere ja Kagu Aasia riikide esindajatega. Kohtumistel arutatakse aktuaalseid välispoliitilisi küsimusi ja ÜRO eesmärkidega seonduvat. Välisministril on kavas tutvustada Eesti kandidatuuri ÜRO Julgeolekunõukogu mitte-alalise liikme kohale.<br><br>Neljapäeval, 18. oktoobril peab välisminister sõnavõtu ÜRO peaassamblee plenaaristungil kiirete tehnoloogiliste muudatuste mõjust ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisele.<br><br>Reedel, 19. oktoobril osaleb Mikser Väikeriikide Foorumi (FOSS) poolt korraldatavalt üritusel uue peaassamblee presidendi María Fernanda Espinosa Garcésiga ÜRO elavdamise teemal.<br><br>Samal päeval osaleb välisminister vastuvõtul Eesti Majas Rahvusvahelise Õiguse nädala puhul.<br><br>Lisainfo:<br><br>Sandra Kamilova<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>5667 5362<br>press@mfa.ee Thu, 18 Oct 2018 13:52:32 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1557 Mikser ÜROs: kavatseme Eesti e-valitsemise kogemuse jagamisega rahvusvahelisel tasandil jätkata http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1556 Välisminister Sven Mikser pidas neljapäeval, 18. oktoobril sõnavõtu ÜRO peaassamblee plenaaristungil kiirete tehnoloogiliste muudatuste mõjust ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmisele.<br><br>„Kui me soovime ÜRO kestliku arengu eesmärgid saavutada, ei saa maailm digitaliseerimist vältida. Peame nägema uusi tehnoloogiad uute võimalustena,“ sõnas välisminister Mikser. „E-lahenduste kasutuselevõtmine muudab valitsemise efektiivseks ja protsessid läbipaistvaks, kasvatab usaldust riigi vastu ja muudab ühiskonna kaasavamaks. Nende kasutamine aitab kaasa ka majanduskasvule ja teeb geograafiliste piirangute ületamise võimalikuks,“ ütles ta. <br>&nbsp;<br>„Eesti usub, et e-lahenduste abil sünnivad revolutsioonilised arengud erinevates eluvaldkondades, sealhulgas hariduses, tööhõives, ettevõtluses ja tervishoius. ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise seisukohalt on need väga olulised komponendid,“ rõhutas välisminister. „Eesti poolt läbitud teekond näitab, et protsesside digitaalseks muutmise kasutegur ületab võimalikud riskid,“ ütles ta. Välisminister tõi positiivsete näidetena digitaalse allkirja kasutamise, elektroonilisel teel maksudeklaratsiooni esitamise ja e-valimiste läbiviimise.&nbsp; <br>&nbsp;<br>„Oleme jaganud oma e-riigi kogemust juba paljude riikidega ning me kavatseme sellega ka jätkata,“ ütles välisminister. „Just hiljuti käivitas Eesti koostööprojekti ÜRO Arenguprogrammiga (UNDP), mille eesmärgiks on jagada Eesti e-valitsemise kogemust ligi 170 riigi ja territooriumiga,“ sõnas Mikser. Välisministeerium on eraldanud selle projekti toetuseks 102 000 eurot. <br>&nbsp;<br><div>ÜRO kestliku arengu eesmärgid (Sustainable Development Goals) võeti vastu 25. septembril 2015 deklaratsiooni „Muudame maailma: kestliku arengu tegevuskava aastaks 2030“ näol. Tegevuskava eesmärk on lõpetada vaesus, võidelda kliimamuutuste ja ebavõrdsuse vastu ning kindlustada kõigile inimestele hea elukvaliteet. Eesmärke on kokku 17 ning nad on jagatud 169 ala-eesmärkiks.</div><div><br></div><div>Fotod: flic.kr/s/aHsmkqQbcS <br></div><div><br></div>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>5667 5362<br>press@mfa.ee <br>&nbsp; <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/017/sven_mikser_minister_for_foreign_affairs_of_the_republic_of_estonia_addresses_the_general_assembly_meeting_on_the_impact_of_rapid_technological_change_on_the_achievement_of_the_sustainable_development_goals.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/017/t_sven_mikser_minister_for_foreign_affairs_of_the_republic_of_estonia_addresses_the_general_assembly_meeting_on_the_impact_of_rapid_technological_change_on_the_achievement_of_the_sustainable_development_goals.jpg" /></a></div> Thu, 18 Oct 2018 13:51:22 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1556 Välisminister Mikser noortele: iga riik peab saama ÜROs kaasa rääkida http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1553 <div>Välisminister Sven Mikser tervitas täna osalejaid välisministeeriumis toimunud MUNOT´i avatseremoonial. MUNOT on iga-aastane õpilaste konverents, mis matkib ÜRO tegevust. Konverents toimub 10.-13. oktoobril, peakorraldaja on Tallinna Saksa Gümnaasium. <br></div><div><br></div><div>„ÜRO on üks eriline, kuid väga vajalik organisatsioon meie rahvusvaheliste suhete süsteemis, mis hoiab rahu ja edendab dialoogi riikide vahel. ÜRO liikmete poolt kokkulepitud normid ja põhimõtted loovad raamistiku aruteludeks erinevate riikide valitsuste vahel,“ sõnas välisminister. „Muidugi peab iga organisatsioon muutustega kaasas käima. Nii peab ka ÜRO eesmärkide parema täitmise nimel muutma otsustusprotsesse kiiremaks ja paindlikumaks ning samal ajal seadma sihiks ka suurema läbipaistvuse,“ ütles ta. <br></div><div><br></div><div>Välisminister rõhutas, et ÜROl tuleb liikuda tõhusama ennetustegevuse suunas. „Soovime näha organisatsiooni, mis mitte ainult ei reageeri kriisidele, vaid suudab ka neid ennetada. Alati ei ole see võimalik, kuid meie võime konflikte ette näha peab kasvama,“ rõhutas ta. <br></div><div><br></div><div>Mikser tutvustas noortele ka Eesti kandidatuuri ÜRO Julgeolekunõukogu mitte-alalise liikme kohale. „Eesti usub, et iga riik sõltumata oma geograafiliselt asukohast ja suurusest peab saama ÜROs olulistel teemadel kaasa rääkida. Meie soovime muuta maailma turvalisemaks paigaks ning ÜRO Julgeolekunõukogu mitte-alaliseks liikmeks saamine on hetkel meie järgmine siht,“ ütles välisminister. „Oleme läbinud pika teekonna&nbsp; tänase Eestini ja meil on kogemust, mida teistega jagada,“ lisas ta, tuues eraldi välja Eesti ekspertiisi digivaldkonnas.&nbsp; <br></div><div><br></div><div>Konverentsil osalejaid tervitas ka Eesti esimene ÜRO noordelegaat* Kätlin Kuldmaa. „Noored mängivad tänases ÜROs olulist rolli, meie kasvavat panust on märgatud ja oleme rohkem nähtavad“, sõnas noordelegaat. „Noored on need, kes soovivad vaadata tulevikku ja olla üle sõdadest ja konfliktidest. Selle aasta septembris käivitas ÜRO peasekretär ka noortestrateegia „Youth2030: The United Nations Youth Strategy“, mis näitab noote mõõtme tähtsust organisatsiooni kontekstis,“ lisas ta. <br></div><div><br></div><div>*Aastaks 2018 valisid Välisministeerium ja Eesti Noorteühenduste Liit esmakordselt välja Eesti esimese ÜRO noordelegaadi. Vabatahtlik noordelegaat on osa ametlikust Eesti ÜRO delegatsioonist ning osaleb ÜRO peaassambleel, komisjonides ja sotsiaal- ja majandusnõukogus ühe aasta jooksul. Noordelegaat annab oma sisendi noortega seotud teemadel ning osaleb delegatsiooni sisulises töös. Iga ÜRO liikmesriik otsustab iseseisvalt, kes saab võimaluse oma riigi noori esindada.&nbsp; <br></div><div><br></div><div>Pildid: flic.kr/s/aHsmjX6D6Q <br></div><div><br></div>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>5667 5362<br>press@mfa.ee <br><br> Wed, 10 Oct 2018 17:21:49 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1553 President Kaljulaidist saab naiste ja laste tervise eest seisva liikumise kaasjuht http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1546 President Kersti Kaljulaid võtab ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi kutsel kaheks aastaks üle naiste, laste ja noorukite tervise ning heaoluga tegeleva liikumise Every Woman, Every Child (EWEC) kaasjuhtimise. Liikumine sai alguse 2010. aastal toonase ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni juhtimisel. Kaasjuhi ülesanne on olla naiste ja noorte ning laste tervise teemadel eestkõnelejaks. President Kersti Kaljulaid soovib oma ametiajal suurendada teadlikkust just nende inimeste kangelastegudest, kes muudavad naiste ning laste olukorda paremaks paljuski omal initsiatiivil tegutsedes.<br><br>"Ma soovin näidata, kui palju häid mõtteid on maailmas juba olemas, juba leitud, juba järele proovitud, kuid alles väikeses mõõtkavas. Mõtteid, mis võiksid kusagil kedagi aidata, mis ootavad avastamist ja suurendamist, et aidata maailmas võimalikult paljusid. Ma soovin pakkuda märkamist, aga ka parimate tavade levitamist – mis sageli on sama asi. Nii saan mina ise midagi ära teha," ütles riigipea.<br><br>Eile New Yorgis toimunud EWECi avaüritusel rääkis president Kaljulaid ka Eesti ravikindlustuse kogemusest. „Kõigil lastel peab olema võrdne ligipääs tervishoiuteenustele sõltumata vanemate sissetulekust ja võimalusest töötada. Seetõttu pakub Eesti kõigile kuni 18-aastastele ravikindlustust." Samuti tõi riigipea näiteks ka last ootavatele emadele ravikindlustuskaitse pakkumise.<br><br>EWECi liikumisse annavad oma panuse nii erinevad riigid kui erasektor ja vabaühendused ja selle tegevus keskendub eelkõige emade, vastsündinute, laste ja noorukite ennetatavate surmade vältimisele ning vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele. Eriti keskendutakse keerulisema humanitaarolukorraga riikidele. Olulised põhimõtted on ka inimõiguste austamine, seksuaal- ja reproduktiivtervis ning –õigused ning naiste ja tüdrukute võimestamine.<br><br>Foto: President Kaljulaid koos ÜRO peasekretäri Antonio Guterresi ja ase-kaasjuhi Tarja Haloneniga eile toimunud kohtumisel New Yorgis.<br><br>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>kommunikatsiooniosakond <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/055/meeting_of_high-level_steering_group_for_every_woman_every_child.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/055/t_meeting_of_high-level_steering_group_for_every_woman_every_child.jpg" /></a></div> Sat, 29 Sep 2018 14:51:49 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1546 Eesti jagab ÜROs e-valitsemise kogemust 170 riigiga http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1544 President Kersti Kaljulaid osales ÜRO peaassambleel toimunud kohtumisel, kus esmakordselt tutvustati Eesti ja ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) e-valitsemise ühisprojekti. Tegemist on suurema algatusega arenguriikide ja UNDP süsteemi digitaliseerimiseks. Eesmärk on jagada Eesti e-valitsemise kogemust ligi 170 riigi ja territooriumiga. Välisministeerium toetab projekti käivitamist 102 000 euroga.<br>&nbsp;<br>„Liiga tihti juhtub, et riigid asuvad digilahendusi arendama üksinda ja see tähendab, et igaüks leiutab oma jalgratast. Seetõttu on väga hea mõte oma kogemus ja teadmised ühendada, sest vaid ühe projektiga saame mõjutada väga paljude riikide digiarengut,“ ütles president Kaljulaid.<br>&nbsp;<br>UNDP on ÜRO suurim allorganisatsioon, mis tegutseb enam kui 170 riigis. Organisatsiooni eesmärk on leevendada arenguriikide elanikkonna vaesust, toetades riike nende arengukavade ja strateegiate väljatöötamisel ning raha efektiivsel kasutamisel. ÜRO Arenguprogramm keskendub demokraatia arendamisele, kriisiennetusele, vaesuse vähendamisele, keskkonna säästmisele, AIDSi ennetusele ja tagajärgede leevendamisele.<br>&nbsp;<br>Eesti poolt on projekti elluviijaks E-riigi Akadeemia ning välisministeerium toetab projekti algatamist arengu- ja humanitaarabi eelarvest 102 000 euroga.<br>&nbsp;<br>Fotod: https://flic.kr/s/aHsmqMPudD<br>&nbsp;<br>Lisainfo:<br>&nbsp;<br>Armo Vask<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakonna meedianõunik<br>E-post armo.vask@mfa.ee<br>Tel +372 637 7618<br>Mob +372 5666 8581<br>&nbsp;<br>Mailin Aasmäe <br>Pressiesindaja<br>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>Tel&nbsp; +372 631 6229<br>Mob +372 5813 7759<br>Mailin.Aasmae@vpk.ee<br>&nbsp; <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/038/estonia-undp_cooperation.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/038/t_estonia-undp_cooperation.jpg" /></a></div> Thu, 27 Sep 2018 12:41:04 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1544 President Kaljulaid ÜROs: väikestel riikidel pole aega seada väikeseid eesmärke http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1540 “Väikestel riikidel pole aega seada väikseid eesmärke – meie eesmärgiks on muude küsimuste kõrval tuua ÜRO julgeolekunõukogu teemaks kõik digitaalsed asjad – küberohud on midagi, mida eestlased kui täisdigitaalse riigi kodanikud mõistavad paremini kui enamik teisi. Me tahame pakkuda oma perspektiivi tagamaks, et inimesed oleksid turvatud ka selles uues maailmas, kus konventsionaalsetele ohtudele lisanduvad küberohud,“ ütles president Kersti Kaljulaid 193-riiki ühendava Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peaassambleel.<br><br>President Kaljulaid keskendus riigikõnes empaatiale, võrdsusele ja efektiivsusele – kolmele märksõnale, millele on üles ehitatud Eesti kampaania ÜRO julgeolekunõukogu mittealalise liikme 2020-2021 kohale kandideerimiseks. Riigipea kinnitas, et Eesti on solidaarne kõigi nendega, keda mõjutavad konfliktid, terrorism ja vägivaldne ekstremism. „Me sirutame omalt poolt abikäe humanitaarabiga, praktiliste nõuannetega, aga ka rahuvalvajatega, seda nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas. Me teeme, mida saame, ometi on tunne, et seda pole kunagi piisavalt,” lisas president Kaljulaid.<br><br>“Oleme siin, selles saalis võrdsed. ÜRO roll on selle võrdsuse tagamine, reeglitel põhineva maailmasüsteemi säilitamine. Me sõltume üksteisest,“ lausus Vabariigi President, lisades et progress pole võimalik polariseerumise, killustumise ja tribalismi tingimustes vaid debattide ning ühiste lahenduste otsimise teel.<br><br>„Empaatia algab kodust. Kui tahame hoolida teistest, peame kõigepealt hoolima iseendast, samuti inimestest ja keskkonnast meie ümber,“ lausus President Kaljulaid ning lisas et empaatiast on lihtne tuletada tõhusust, kui me tõesti soovime midagi ära teha. „Meie maakera ei suuda rohkem tasuta sõitjaid välja kannatada. Ei suuda taluda rohkem käte väänamist, et „ei saa”. Rohkem tegevusetust. Rohkem hetke mugavuste taha peitumist – et unustada ära, millises seisukorras jätame selle maailma oma lastele. Tegutsegem siis individuaalselt ja kollektiivselt. Täna. Iga päev,“ sõnas Vabariigi President.<br><br>Kõne täisteksti leiate siit https://president.ee/et/ametitegevus/koned/14576-2018-09-26-14-57-41/index.html<br><br>Vabariigi Presidendi Kantselei<br>kommunikatsiooniosakond<br> <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/001/kersti_kaljulaid_president_of_the_republic_of_estonia_addresses_the_general_debate_of_the_general_assemblys_seventy-third_session..jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/001/t_kersti_kaljulaid_president_of_the_republic_of_estonia_addresses_the_general_debate_of_the_general_assemblys_seventy-third_session..jpg" /></a></div> Tue, 25 Sep 2018 23:48:47 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1540 Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi kõne ÜRO peaassamblee 73. istungjärgul http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1539 Proua president, härra peasekretär, ekstsellentsid, daamid ja härrad,<br><br>kümme päeva tagasi olin ma Ukrainas. Korjasin tööstuslinnas Dnipros ühe lasteaia kõrval asuvast pargist kokku süstlaid ja tühje pudeleid. See toimus esimese maailmakoristuspäeva puhul, mis on suurim kodanikualgatus, mida on toetanud digitehnoloogia ja miljonite vaba tahe. 15 miljonit inimest 140 riigis, teiste seas mitu presidenti ja peaministrit, otsustasid teha midagi meie planeedi heaks. Nad vastasid eestlaste appihüüdele, sest eestlased alustasid vabatahtlike koristusaktsioonidega 10 aastat tagasi. Väga lihtne on puhtamast keskkonnast ja kliimamuutustest vaid rääkida. Aga kui tahta midagi ära teha, tuleb sageli lihtsalt püsti tõusta ja see ise ära teha.<br><br>Mitmeski mõttes on see ka põhjus, miks Eesti kandideerib ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale perioodiks 2020–2021. Väikestel riikidel pole aega seada väikseid eesmärke. Meie eesmärk on muude küsimuste kõrval tuua julgeolekunõukogu teemaks kõik digitaalsed asjad – küberohud on midagi, mida eestlased kui täisdigitaalse riigi kodanikud mõistavad paremini kui enamik teisi. Me tahame pakkuda oma perspektiivi tagamaks, et inimesed oleksid turvatud ka selles uues maailmas, kus konventsionaalsetele ohtudele lisanduvad küberohud. See nägemus, mis meil on oma kandidatuuri jaoks ja ÜRO kui terviku jaoks, põhineb kolmel võtmesõnal: empaatia, võrdsus ja tõhusus.<br><br>Esiteks empaatiast. Kui kurb see ka poleks, aga me peame rääkima oma muredest ausalt. Agressiooni tuleks nimetada agressiooniks, sõda on sõda ja okupatsioon jääb okupatsiooniks. Olenemata sellest, kas räägime Aafrikast või Euroopast, liigutavad mind sügavalt kannatused, mida sõjad ja konfliktid endaga kaasa toovad, ükskõik kas räägime siseemigratsioonis elavatest naistest ja lastest okupeeritud Ida-Ukrainas või sellest, kui Gruusia poliitikutele öeldakse, et okupatsiooni tõttu nende riigis ei lubata neil mitte kunagi osaleda neis demokraatliku maailma formaatides, mida meie, õnnelikud, nii kalliks peame.<br><br>Eesti on solidaarne kõigi nendega, keda mõjutavad konfliktid, terrorism ja vägivaldne ekstremism. Me sirutame omalt poolt abikäe humanitaarabiga, praktiliste nõuannetega, aga ka rahuvalvajatega, seda nii Aafrikas kui ka Lähis-Idas. Me teeme, mida saame, ometi on tunne, et seda pole kunagi piisavalt.<br><br>Jätkuv sõjaline agressioon Ida-Ukrainas toimub lausa Euroopa südames. Krimmi poolsaar on endiselt okupeeritud, samuti osa Gruusiast, ja ka Aafrika konfliktidele pole leitud lahendust. Raske on taluda neid kurbi asju. Ometi pole peenutsevad sõnad, mis meie enesetunnet parandavad, lahendus. Hädas olijatele pakub nende tõelise olukorra tunnistamine koos alandliku ülestunnistusega, et meie ei saa teha eriti muud peale kaasa tundmise, vähemalt mingitki lootust. Mingit lootust, et kunagi võivad asjad olla paremini. Lootust, mis aga ei leia toitu sõnaselget tunnistamist vältivatest eufemismidest.<br><br>Juulis saavutasime üksmeele ülemaailmse turvalise, korrakohase ja seadusliku rände kokkuleppes. Ma juba ootan detsembris selle vastuvõtmist Marrakechis. Kuid see lepe tuleb ka ellu rakendada. Ilma ellurakendamiseta on see õõnes, niisama tühjalt kõmisev nagu ees ootavad päevad nende jaoks, kes ei tea, kuhu nad saavad ööseks puhkama heita, või kuidas rahustada oma nutvaid, näljaseid ja hirmunud lapsi. Me peame püsti tõusma ja neid lihtsalt aitama.<br><br>Sama kehtib ka Pariisi kliimakokkulepete puhul. Selleks, et hakata tegelema kliimamuutuste ülemaailmse probleemiga, mis mõjutab miljardeid, peame ellu rakendama need otsused, milles oleme kollektiivselt kokku leppinud. Sest kliimamuutuste mõju on kõikjal maailmas üha tugevamalt tunda. Mitte ainult arengumaades, eriti väiksemates saareriikides, kus eluasemed, toit ja isegi puhas joogivesi satuvad üha enam ohtu, samas kui need riigid on sunnitud hüppama läbi mitmesuguste kulukate rõngaste, et pääseda ligi abifondidele. Vaid ka arenenud maailmas, kus inimesed on kaotanud oma lähedasi ja kodusid Euroopa metsatulekahjudes ning Ameerika ja Vaiksel ookeani orkaanides.<br><br>Ometi ei tegele me ikka veel juurpõhjustega. Muutmisega maailma meie laste jaoks turvaliseks sel teel, et rakendame kohaseid ja parimaid saadaolevaid tehnoloogiastandardeid kõigile energiatoodetele ja nende kasutamisele – nii arenenud riikides kui ka arengumaades. Me peaksime – ning jah, nii lihtne see ongi – alati kustutama tule, kui ruumist väljume, kasutama konditsioneeri, mis jääb seisma, kui avame ukse, tegema kõike, mis meie võimuses, kui näeme, et globaalselt me ei saa, veel.<br><br>Daamid ja härrad,<br><br>oleme siin, selles saalis võrdsed. Mitte ainult sellepärast, et oleme nii deklareerinud ÜRO hartas, vaid ka sellepärast, et praegu meie ees seisvad raskused mõjutavad meist igaüht. Võrdsus globaalsete raskuste ees on loodusseadus. Palju tugevam, kui rahvusvaheline õigus eales olla saab. Ometi loeb ka rahvusvaheline õigusruum, sest ühised otsused nõuavad, et kõik nendest kinni peaksid.<br><br>Me näeme lahendust liberaalses mõtteviisis, mille kohaselt pole progress võimalik polariseerumise, killustumise ja tribalismi tingimustes. Progress on jõud, mis sünnib vaidlustes ja otsib ühiseid lahendusi. Suveräänne võrdsus, mõte, et kõik suveräänsed riigid on võrdsed, on rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste suhete põhiprintsiip. ÜRO roll on selle võrdsuse tagamine, reeglitel põhineva maailmasüsteemi säilitamine. Me sõltume üksteisest, meeldib see meile või mitte.<br><br>Ja väga sageli pole ei riik ega ka rahvusvahelised organisatsioonid need, kes asja ära teevad, vaid hoopis rohujuuretasandil tegutsemine ja MTÜd, kellel on nägemus ja vastutustunne. Põhimõttekindel vabatahtlik tegevus võib paigalt nihutada ebatõhususe, halva valitsemise, hooletusse jätmise ja ideede puudumise mägesid. See võib suunata poliitika kujundamist ja olla selle juures katalüsaatoriks, poliitikat siiski asendamata.<br><br>Viimase aja soolise võrdõiguslikkuse liikumised, näiteks HeForShe, on käinud maha pika tee soopõhise ja seksuaalse vägivalla vastu võitlemisel. Sugude võrdsus paikneb inimõiguste keskmes. Seda silmas pidades teeb Eesti aktiivselt tööd naiste olukorra komisjonis. Mul oli hea meel võtta vastu peasekretär Guterresi kutse asuda järgmiseks kaheks aastaks kaasesimeheks liikumise Every Woman Every Child kõrgetasemelises juhtrühmas.<br><br>Oma ametiajal soovin ma suurendada teadlikkust nendest kangelastegudest, mida teevad inimesed üle kogu maailma, tegutsedes sageli ilma igasuguse institutsionaalse toeta. Ma soovin näidata, kui palju häid mõtteid on maailmas juba olemas, juba leitud, juba järele proovitud, kuid alles väikeses mõõtkavas. Mõtteid, mis võiksid kusagil kedagi aidata, mis ootavad avastamist ja suurendamist, et aidata maailmas võimalikult paljusid. Ma soovin pakkuda märkamist, aga ka parimate tavade levitamist – mis sageli on sama asi. Nii saan mina ise midagi ära teha.<br><br>Armsad kolleegid,<br><br>tõhususe mõttes – ja see on minu kolmas märksõna – pole miski olulisem kui tõeliselt tõhusad mitmepoolsed suhted.<br><br>Tänu kõigi kaasamisele on selle organisatsiooni legitiimsus suur. Ja tänu rangetele standarditele on tema moraalne jõud suur. Rahvusvaheline õigus peaks olema rahvuslike huvide esmane mõõdupuu. Mitte nii vägevad mõistavad seda hästi.<br><br>Julgeolekunõukogu reformiga on meil vaja saada rohkem ruumi teineteisemõistmiseks. Inimesed ja riigid, nii suured kui ka väiksed, peaksid tundma, et julgeolekunõukogu tegutseb nende parimates huvides. Sest liiga sageli langeb julgeolekunõukogu oma sisevastuolude ja kohmakate protseduuride ohvriks. Kuid teda ei tohiks muuta jõuetuks, eriti olukordades, kus saadetakse korda massilisi hirmutegusid. Me oleme koos vastutuse, ühtsuse ja läbipaistvuse grupiga esitanud julgeolekunõukogu liikmetele üleskutse käituda vastutustundlikult ja anda rohkem selgitusi, kui tõkestatakse rahvusvahelist humanitaarõigust rikkuvat tegevust. Kõnekas on see, et juba 117 riiki on allkirjastanud selle grupi käitumiskoodeksi. Lisaks toetame endiselt Prantsusmaa ja Mehhiko ettepanekut, et suurte inimlike kannatuste korral peaksid alalised liikmesriigid vabatahtlikult loobuma oma vetoõiguse kasutamisest.<br><br>Daamid ja härrad, veel tõhususest –<br><br>IKT võib kaasa tuua revolutsiooni ettevõtluses, hariduses, tööhõives üldiselt, isegi tervishoius. Digitaalsed veebiteenused toovad majanduskasvu; nad lammutavad tarbetud barjäärid kodaniku ja riigi vahelt, ettevõtete ja sektorite vahelt, ning ületavad geograafilisi piire. Eesti on jaganud oma teadmisi paljude maailma rahvastega ning me teeme seda ka edaspidi, tehes koostööd UNDP, Aafrika Liidu ja kõigi teiste asjast huvitatud organisatsioonidega.<br><br>Uutes tehnoloogialahendustes tuleks alati näha võimaldajaid. Nendega luuakse võrdseid võimalusi, kui seda toetada sobiva poliitikaga. Kuid nendega seotud riske ei tohiks ignoreerida – ka seetõttu, et need mitte ei asenda, vaid pigem võimendavad enamikku meie tavapäraseid riske. Ent hästi paika pandud rahvusvaheline õigusruum peaks inimkonna vabastama ja vältima viimsepäeva stsenaariume.<br><br>Mitte ükski uus tehnoloogia ei saa hästi edeneda killustunud maailmas. Praegu vajame rohkem kui eales varem vabakaubandust kui hädavajalikku komponenti pikemaajalise arengu ja kasvu soodustamiseks. Eesti kui väike ja ekspordist sõltuv riik on vabakaubanduse eestkõneleja, pooldades muu hulgas arenguriikide paremat juurdepääsu turgudele ja investeeringute jaoks äritingimuste parandamist. Kaubandus ja majandus on tihedalt seotud julgeolekuga, mida ajalugu on sageli demonstreerinud. Meie seisame selle kaitsel, mida arenenud riigid on saavutanud, mille eest seisab WTO ning mida edasipüüdlikud piirkonnad ja organisatsioonid soovivad saavutada. Näiteks töö ja kaupade vaba liikumine Aafrikas tänu Aafrika Liidu loodus õigusruumile. Me soovime neile kiiret edu. Ja me seisame nende kõrval, et aidata, kus saame, oma kogemustega digitehnoloogia hüppelise arengu vallast.<br><br>Proua president,<br><br>empaatia algab kodust. Kui tahame hoolida teistest, peame kõigepealt hoolima iseendast, samuti inimestest ja keskkonnast meie ümber. Kuna oleme rohkem kui eales varem ühendatud ja üksteisest sõltuvad, siis me lihtsalt ei saa enesekesksust ja rumal olemist endale lubada. Me kõik peame hakkama vaatama suuremat pilti.<br><br>Empaatiast on lihtne tuletada tõhusust, kui me tõesti soovime asju ära teha. Sõnad on olulised, aga neist ei piisa, kui neile ei järgne konkreetseid tegusid. Sõjad ja konfliktid jätkuvad, globaalne soojenemine kogub kiirust ja prügihunnikud meie ümber lihtsalt kasvavad. Meil lasub võrdne vastutus tegutseda aktiivsemalt meie aja probleemide vältimisel ja lahendamisel. Kui tekib abituse tunne, siis mõnikord on kõige parem teha ära see väike asi, mida te näete ja saate ära teha. Kui me kogu maailmas teeme kõik ära oma tükikese, saavad asjad minna ainult paremaks. Meie maakera ei suuda rohkem tasuta sõitjaid välja kannatada. Ei suuda taluda rohkem käte väänamist, et „ei saa”. Rohkem tegevusetust. Rohkem hetke mugavuste taha peitumist – et unustada ära, millises seisukorras jätame selle maailma oma lastele. Tegutsegem siis individuaalselt ja kollektiivselt. Täna. Iga päev.<br><br>Ma tänan! Tue, 25 Sep 2018 23:47:41 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1539 Mikser: ÜRO-l tuleb muutustega kaasas käia http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1538 Välisminister Sven Mikser osales eile, 25. septembril ÜRO peaassambleel toimunud rahuvalveoperatsioonide reformimise arutelul, mille eesmärk on muuta rahuvalveoperatsioonide läbiviimist ning tugevdada konfliktiennetust.<br><br>„Olen veendunud, et ÜRO säilitab juhtrolli rahu ja stabiilsuse saavutamisel erinevates maailma piirkondades. Siiski on rahvusvaheline julgeolekukeskkond oluliselt muutunud ning muutustega tuleb ka ÜRO-l kaasas käia,“ avaldas välisminister Eesti seisukohti.<br><br>Eesti toetab ÜRO peasekretäri rahuvalveoperatsioonide reformimise algatust. Näiteks jagab Eesti mõtet, et ÜRO Julgeolekunõukogu peaks keskenduma rohkem konkreetsete ettepanekute vastuvõtmisele.<br><br>„Lisaks tuleb ÜRO-l muutuda otsustusprotsessis kiiremaks ja paindlikumaks, mis aitab kaasa reageerimisel keerulistele ja kiiresti muutuvatele oludele kriisikolletes,“ lisas välisminister Sven Mikser.<br><br>2018. aastal osaleb Eesti 160 sõjaväelasega kümnes rahuvalveoperatsioonis kuues erinevas riigis ja piirkonnas.<br><br>Eesti on alates 1995. aastast osalenud erinevates rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides.<br><br>Lisainfo: https://peacekeeping.un.org/en/action-for-peacekeeping-a4p<br><br>Fotod: https://www.flickr.com/photos/estonian-foreign-ministry/44006345975/in/album-72157671643886707/<br><br><br>Lisainfo:<br><br>Armo Vask<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakonna meedianõunik<br>E-post armo.vask@mfa.ee<br>Tel +372 637 7618<br>Mob +372 5666 8581<br><br> <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/097/a4p.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/097/t_a4p.jpg" /></a></div> Mon, 24 Sep 2018 23:45:15 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1538 Algas ÜRO peaassamblee kõrgetasemelise nädala ülddebatt http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1537 Välisminister Sven Mikser osaleb Eesti delegatsiooniga ÜRO peaassamblee nädala avamisel. Peaassamblee uus president María Fernanda Espinosa Garcés soovib avanädala debatil arutada, kuidas tuua ÜRO inimestele lähemale. <br><br>Välisministri sõnul toetab Eesti ÜRO tegevustes läbipaistvuse ja vastutuse suurendamist. „ÜRO liikmena seisab Eesti nende eest, kes võitlevad ebaõigluse ja agressiooni vastu ning püüavad seista oma õiguste eest,“ lisas Mikser.<br><br>Eesti panustab aktiivselt ka ÜRO rahuvalvemissioonidesse, aidates kaasa konfliktide lahendamisele ja riikide ülesehitamisele. Samuti on Eesti arengu- ja humanitaarabi andjaks, soovime seista vaesuse vähendamise eest ja edendada kestlikku arengut ning võidelda kliimamuutuste vastu.<br><br>Selleks, et Eesti saaks rahvusvahelisel areenil veelgi suurema rolli kandideerime ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale aastateks 2020-2021.<br><br>Eesti kampaania lähtub kolmest aluspõhimõttest: võrdsus, tõhusus ja empaatiavõime. Neid väärtusi edendab Eesti oma praegustes tegevustes ÜROs ning neist lähtuksime ka julgeolekunõukogus.<br><br>Lisainfo ÜRO Peaassamblee 73. istungjärgu kohta välisministeeriumi veebilehel: https://vm.ee/et/uro-peaassamblee-73-istungjark<br><br>Fotod: https://flic.kr/s/aHskFdQgnV<br><br>Lisainfo:<br><br>Armo Vask<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakonna meedianõunik<br>E-post armo.vask@mfa.ee<br>Tel +372 637 7618<br>Mob +372 5666 8581<br><br> Tue, 25 Sep 2018 18:23:19 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1537 Ratas ÜROs: iga inimene maailmas peaks saama elada väärikalt http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1535 New York, USA, 24. september 2018 -&nbsp; Peaminister Jüri Ratas kinnitas täna ÜROs Nelson Mandela 100. sünniaastapäevale pühendatud rahutippkohtumisel, et Eesti usub iga inimese õigusesse elada väärikat elu.<br><br>Nelson Mandela rahutippkohtumisel, mille eesmärgiks oli kinnitada pühendumust Mandela pärandi säilitamisele, võtavad sõna enam kui 140 riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajad. Üheskoos lubatakse seista maailmas rahu ja selle hoidmise, konfliktide ennetamise ja lahendamise ning inimõiguste vankumatu kaitsmise eest.<br><br>„Mandela vankumatu võitlus rahu, inimõiguste ja demokraatia eest muutis jäädavalt tervet maailma,“ märkis Ratas ning lisas, et Mandela teeneid inimkonna ees ei tohiks kunagi võtta iseenesest mõistetavatena ega lasta neil vajuda unustuse hõlma. „Sel aastal oma riigi 100. sünnipäeva tähistavad eestlased mõistavad väga hästi rahu ja iseseisvuse hinda,“ ütles Ratas.<br><br>Ratase sõnul seisab maailm praegu aga taas teelahkmel. „Tänapäeva vaidlused ja viimaste aastakümnete katsumused ähvardavad meie maailma ja ühiseid väärtusi. Meie otsustada on, kas valida võõrandumise ja vihkamise või ühtsuse ja heaolu tee,“ rääkis Ratas.<br><br>Eesti seisab maailmakorra eest, kus riigid peavad kinni antud lubadustest ning austavad ühiseid väärtusi ja rahvusvahelist õigust. „Me ei tohi unustada ega leppida sellega, mis toimub Gruusias ja Ukrainas,“ toonitas peaminister.<br><br>Julgeoleku tagamiseks ja konfliktide ennetamiseks osalevad Eesti kaitseväelased ÜRO rahuvalves Liibanonis ja missioonil Malis, aga ka NATO sõjalises operatsioonis Afganistanis ning Prantsusmaa operatsioonis Barkhane Malis. Eesti kaitseväelaste osalemisest välisoperatsioonides saab põhjalikuma ülevaate kaitseväe kodulehelt: http://www.mil.ee/et/operatsioonid<br><br>Eesti jätkab ka tööd soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste võimestamise suurendamiseks. Näiteks Ghanas toetab Eesti laste haridusteed ja naiste ettevõtlust. Meie arengukoostööst ja humanitaarabist leiab ülevaate välisministeeriumi kodulehelt: https://vm.ee/et/tegevused-eesmargid/arengukoostoo-ja-humanitaarabi<br><br>Rahutippkohtumisel osalenud kiitsid heaks poliitilise ühisavalduse, milles kinnitavad senisest suuremat pühendumist konfliktide lahendamisele ja rahumeelsete lepituste otsimisele, inimõiguste kaitsele ja edendamisele, soolisele võrdõiguslikkuse saavutamisele, haavatavas olukorras naiste, laste ja eakate õiguste eest seismisele ning vaeste ja vähemarenenud kogukondade toetamisele. Aastad 2019-2028 kuulutati Nelson Mandela Rahukümnendiks.<br><br>Ratas kohtub ÜROs eraldi teiste seas Gruusia uue peaministri Mamuka Bakhtadze ja Kiribati president Taneti Maamauga.<br><br>Fotod (valitsuse kommunikatsioonibüroo): https://www.dropbox.com/sh/ym54hyug5093sfq/AADBL-l6LUXHRKTyFQromzQAa?dl=0 <br><br>Lisainfo<br>Valitsuse kommunikatsioonibüroo<br>press[at]riik[dot]ee<br>valitsus.ee<br><br> <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/094/jyri_ratas_prime_minister_of_the_republic_of_estonia_makes_remarks_during_the_nelson_mandela_peace_summit..jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/094/t_jyri_ratas_prime_minister_of_the_republic_of_estonia_makes_remarks_during_the_nelson_mandela_peace_summit..jpg" /></a></div> Mon, 24 Sep 2018 17:42:12 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1535 Peaminister ja välisminister osalevad ÜRO peaassamblee 73. istungjärgu kõrgetasemelisel avanädalal http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1534 Sat, 22 Sep 2018 18:09:17 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1534 Eesti toetab e-valitsemise arengut Aafrika riikides http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1532 Mon, 10 Sep 2018 20:16:46 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1532 Kiisler ÜRO liikmesriikidele: 2030. aastal elame sootuks teiste reeglite järgi http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1519 ÜRO keskkonnaassamblee president, Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler teeb New Yorgis peetaval kõrgetasemelisel foorumil pöördumise kõigi maailma keskkonnaministrite nimel.<br><br>Tänasest kolmapäevani vältaval foorumil kõneleb Kiisler nii Eesti riigi kui kõikide ÜRO liikmesriikide nimel sellest, kuidas innovaatiliste lahendustega kestliku arengu eesmärke saavutada ja saastet kogu maailmas oluliselt vähendada.<br><br>Praegune foorum New Yorgis on üks olulisemaid kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks korraldatavaid kokkusaamisi. Just sel kohtumisel võetakse vastu eesmärkideni jõudmist toetavaid üleilmseid poliitotsuseid ning hinnatakse, kuidas on senised tegevused edenenud.<br><br>ÜRO keskkonnaassamblee presidendina esindab Kiisler kõiki liikmesriike, astudes kõnedega üles nii kõigi nende nimel kui ka Eesti riigi nimel eraldi. Oma sõnavõttudes keskendub keskkonnaminister innovatsioonile, mis aitab lahendada keskkonnaprobleeme ning muuta tootmist ja tarbimist säästlikumaks. See on ka ÜRO 2019. aasta märtsis peetava neljanda keskkonnaassamblee teema, mille valimist Kiisler presidendina juhtis.<br><br>„ÜRO liikmesriigid on üheselt aru saanud, et keskkond on meie sotsiaalse ja majandusliku arengu suurim mõjutaja. Mida hoitum ja targasti kasutatum see on, seda suurem võit see on. Ja seda kõigis eluvaldkondades, ka nendes, mis esmapilgul näivad keskkonnakaugemad,“ märkis Kiisler. „Üldsõnaliste deklaratsioonide kõrval peab jääma kõige häälekamalt kõlama meid kõiki otseselt puudutav ehk siis&nbsp; see, et meie igapäevaharjumused on õige pea muutuste keerises. Ideaalis läheb väljavahetamisele kogu senine, pigem raiskav tootmis- ja tarbimissüsteem. Edaspidi kasutame vähem loodusvarasid, vähendame kulusid ja minimeerime seeläbi keskkonnamõju. Aastaks 2030 on pilt sootuks teine kui praegu.“<br><br>ÜRO keskkonnaassamblee president selgitas, et maailmas on praeguseks olemas tohutud võimalused arendada majandust edasi nii, et toorme ammutamisest ei tekiks liigset keskkonnakahju. „Kestlik arengumudel on tark, innovaatiline ja võib olla täiesti erinev meie traditsioonilisest arusaamisest, kuidas toota-tarbida," nentis ta.<br><br>Kiisler toonitas, et kestliku arengu eesmärgid avavad tee uuele majandusele, kus Eesti-sugusel väikeriigil on suured võimalused. "Hea meel on tõdeda, et just noorem põlvkond on uuenduste eestvedaja,“ lõpetas ta positiivse sõnumiga otse New Yorgist.<br><br>ÜRO keskkonnaassamblee (UNEA) on ÜRO üksus, mis tegutseb ÜRO Peaassamblee juures. Keskkonnaassamblee peaeesmärk on, et keskkonnakaalutlused saaksid ÜRO otsustes kõigiti arvestatud. UNEA on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste üle otsustav organ, mis koguneb Nairobis. Praegu New Yorgis peetav poliitikafoorum on keskkonnaassamblee tegevusega otseselt seotud, sest sel kogunemisel selgitatakse, kuidas on keskkonnaassambleel vastu võetud otsused kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasa aidanud.<br><br>Lisaks presidendina ja Eesti riigi nimel kõnelemisele kohtub Kiisler New Yorgis mitme riigi keskkonnaministritega ning astub üles TED-kõnega. TED on 1984. aastal alguse saanud inspiratsioonikonverentside sari, mis hõlmab tehnoloogiat ja teadust, disaini, ühiskonna arengut, keskkonda, kunsti jpm. TED-kõne on lühike ja inspireeriv sõnavõtt, kus kõneleja enamasti toetub oma mõtete väljendamisel isiklikele kogemustele. Mon, 16 Jul 2018 18:27:06 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1519 Mikser ÜROs: rahvusvaheline õigus peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1495 Välisminister Sven Mikser osales eile, 17. mail New Yorgis ÜRO julgeolekunõukogu avatud debatil, mis keskendus rahvusvahelise õiguse rollile rahu ja julgeoleku tagamisel. Debatti juhtis Poola president Andrzej Duda. <br><br>„ÜRO Julgeolekunõukogu roll rahu ja julgeoleku tagamisel on olnud ainulaadne ja asendamatu. Tänapäeva muutunud maailmas peab julgeolekunõukogu suutma adekvaatselt reageerida kriisidele, mis on komplekssed, riikide ülesed ja mitmetahulised,“ ütles välisminister oma sõnavõtus. Mikser rõhutas, et kriiside lahendamisel peab ÜRO jääma rahvusvahelises õiguses sätestatu juurde ning iga riik peab sellele kaasa aitama.<br><br>„Rahvusvaheline õigus on meie jaoks eksistentsiaalse olemusega ning see peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel maailmas. Oleme valmis selle eest seisma,“ sõnas Mikser. „On kahetsusväärne, et reeglitel põhinevat maailmakorda seatakse kahtluse alla. Seda olulisem on julgeolekunõukogu roll rahvusvahelise õiguse eest seisjana,“ lisas ta. Välisministri sõnul vajab ka rahvusvaheline kriminaalõigus suuremat poliitilist toetust ja selleks peaks julgeolekunõukogu ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu koostöö olema tõhusam.&nbsp; &nbsp;<br><br>Mikser viitas samuti uute tehnoloogiate kasutamisele tänapäeva kriisides. „Eesti on seisukohal, et rahvusvahelist õigust tuleb kohandada ka kübervahendite kasutamisele juhul kui nad ohustavad rahu ja julgeolekut,“ rõhutas Mikser. <br><br>Välisminister kohtus New Yorgis ka ÜRO poliitikaosakonna uue juhi Rosemary A. DiCarloga, kellega arutati viimaseid arengud Gazas ning ühtlasi ka Süürias ja Ukrainas toimuvat. Eesti on alates eelmisest aastast ÜRO poliitikaosakonna üks toetajatest. &nbsp;<br><br>Välisministri sõnavõtu täistekst: www.un.estemb.org/statements_articles/aid-1494 <br><br>Lisainfo:<br>Sandra Kamilova<br>välisministeerium<br>avalike suhete osakond<br>5667 5362<br>press@mfa.ee <br><br> <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/091/un_17.05.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/091/t_un_17.05.jpg" /></a></div> Fri, 18 May 2018 17:08:25 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1495 Ratas arutas ÜRO peasekretäriga sõjalisi konflikte Süürias ja Ukrainas http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1491 New York, USA, 25. aprill 2018 – Peaminister Jüri Ratas märkis eilsel kohtumisel ÜRO peasekretär António Guterresega, et Süürias on esmatähtis teha lõpp rahva kohutavatele kannatustele, tagada humanitaarabi jõudmine abivajajateni ja inimeste turvaline naasmine koju.<br><br>„Süüria kriisile poliitilise lahenduse leidmine on väga keeruline, kuid selle poole tuleb püüelda. Koletu keemiarelva kasutamine süütute inimeste peal vajab erapooletut ja sõltumatut uurimist. Inimsusevastaste kuritegude toimepanijad tuleb vastutusele võtta,“ rääkis Ratas.<br><br>Eesti on seni andnud Süüriale 7 miljonit eurot humanitaarabi. Sellel ja järgmisel aastal on plaanis panustada lisaks 1,3 miljonit eurot sealsete inimeste humanitaarvajaduste leevendamiseks ning Süüria pagulaste eluolu parandamiseks Liibanonis, Jordaanias ja Türgis. Lisaks on Eesti võtnud alates 2015. aastast vastu 173 Süüria pagulast.<br><br>Ida-Ukrainas on konflikt otseselt mõjutanud viie miljoni inimese elu. Neist umbes 3,8 miljonit vajab igapäevaseks toimetulekuks humanitaarabi ning sisepõgenikke on ligikaudu 1,6 miljonit.<br><br>„Ukrainal ja Ukraina inimestel on õigus nõuda vankumatult oma territoriaalse terviklikkuse taastamist ja suveräänsuse austamist. Eesti jätkab igakülgset Ukraina toetamist,“ kinnitas Ratas. „Esmatähtis on tagada rahu ja inimeste turvalisus. Kahjuks on praegu vaenutegevus Ida-Ukrainas raugemise asemel hoogustunud ning humanitaarolukord jätkuvalt äärmiselt tõsine. Maailm ei tohi Ukrainas toimuva ning süütute inimeste kannatustega leppida,“ toonitas peaminister.<br><br>Ukraina on olnud Eesti arengukoostöö prioriteet juba ligi 20 aastat. Alates 1998. aastast on Eesti toetanud Ukraina arengut 11 miljoni euroga ning mullu oli töös üle 40 projekti.<br><br>Ratas kohtus New Yorkis ka Gambia president Adama Barrow ja Kesk-Aafrika Vabariigi president Faustin-Archange Touadéraga. Ratas kinnitas kohtumistel, et Eesti on valmis toetama nii Gambia kui ka Kesk-Aafrika Vabariigi reforme ja arengut, jagades oma e-valitsemise kogemusi. Peaminister tutvustas ühtlasi Eesti eesmärke ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks kandideerimisel aastateks 2020-2021. <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/031/ratas_guterres.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/031/t_ratas_guterres.jpg" /></a></div> Wed, 25 Apr 2018 14:35:11 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1491 Peaminister Ratas ÜROs: meie peamine siht on konfliktide ja kriiside ärahoidmine http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1490 New York, USA, 24. aprill 2018 – Peaminister Jüri Ratas tõdes täna ÜRO kõrgetasemelisel rahuloome kohtumisel, et rahu saavutamine ja seejärel säilitamine on küll ääretult oluline, kuid siiski tagajärgedega tegelemine. Selleks, et maailm muutuks turvalisemaks ja paremaks paigaks, tuleb Ratase sõnul keskenduda senisest tõhusamalt konfliktide ja kriiside algpõhjuste lahendamisele.<br><br>„Vägivaldseid konflikte põhjustavad peamiselt ebavõrdsus ning poliitiline, sotsiaalne või majanduslik tõrjutus,“ rääkis Ratas täna ÜRO kõrgetasemelisel rahuloome kohtumisel. „Seetõttu saab püsivat rahu saavutada vaid demokraatliku valitsemise, õigusriigi, inimõiguste kaitsmise ning läbipaistvate ja vastutust kandvate riigiasutuste kaudu,“ kõneles peaminister.<br><br>Ratas lisas, et samuti on oluline mõista naiste ja noorte kandvat rolli rahu hoidmisel. Naiste ja laste õigused ning neile hariduses, tööelus ja ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine on Eesti välispoliitika üks peamisi inimõigusalaseid prioriteete.<br><br>Eesti osaleb praegu kolmel ÜRO rahuvalvemissioonil ning oli eelmisel aastal ÜRO rahuloomekomisjoni (PBC - Peacebuilding Commission) liige. Eesti toetab iga-aastaselt ÜRO rahuloomefondi (PBF - Peacebuilding Fund) 75 000 euroga. Fondi toel viib ÜRO ellu projekte 20-30 riigis, nende seas Aafrikas Saheli piirkonnas, Libeerias, Lõuna-Sudaanis jne. Peamisteks eesmärkideks on rahulepete elluviimise, konfliktide rahumeelse lahendamise, majanduse taastumise ning riigistruktuuride loomise toetamine.<br><br>Peaminister kohtub täna eraldi ÜRO peasekretär António Guterresega, kellega arutab konflikte ja humanitaarkriise Süürias ja Ukrainas. Kohtumised on plaanis ka Gambia president Adama Barrow ning Kesk-Aafrika Vabariigi president Faustin-Archange Touadéraga.<br><br>Peaministri sõnavõtt: http://www.un.estemb.org/statements_articles/aid-1489<br><br>Täpsem teave ÜRO rahuloome ja kestliku rahu kohtumisest: https://www.un.org/pga/72/event-latest/sustaining-peace/.<br><br>Fotod: https://www.dropbox.com/sh/4r94sxox4ce7la5/AABDH38IU1hKMunLbpGEQ9gZa?dl=0<br><br>Lisainfo<br>Valitsuse kommunikatsioonibüroo<br>press[at]riik[dot]ee<br>valitsus.ee<br><br> <div class="img"> <a href="http://www.un.estemb.org/static/files/090/ratas_at_sustainin_peace_high-level_meeting.jpg" target="_blank"><img style="padding:5px;border:0" src="http://www.un.estemb.org/static/files/090/t_ratas_at_sustainin_peace_high-level_meeting.jpg" /></a></div> Tue, 24 Apr 2018 16:07:04 GMT http://www.un.estemb.org/est/esileht/uudised/aid-1490