Eesti
English

Vabariigi Presidendi kõne Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel

24.09.2010

Hr. Eesistuja,
teie kõrgeausused,
mu daamid ja härrad,

Sel aastal keskendun ma oma kõnes auväärse peaassamblee ees kolmele olulisele üleilmsele küsimusele. Nendeks on vahekokkuvõte edusammudest aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel, rahu ja julgeoleku tagamisel ning humanitaarküsimuste lahendamisel.
Kõigepealt aastatuhande arengueesmärgid. Nende püstitamine kümme aastat tagasi tõi kaasa ulatuslikke kohustusi, mille täitmiseks on loodud seninägematu ulatusega ühine rinne. Ilmselt paratamatute tagasilöökide kiuste peame olema siiski enestes kindlad – konkreetsus eesmärkides lubab pidada nende täitmist seatud tähtajaks täiesti reaalseks.

Olles enestele sihid paika seadnud, ei või me seejuures unustada, et nendeni jõuame vaid ühiselt vastutuse koormat kandes ja ühes suunas liikudes. Me ei või viivitada ega kalduda kursist kõrvale, nagu väljendasime ühist tahet hiljutisel aastatuhande arengueesmärkide tippkohtumisel. Aega on ju jäänud vaid viis aastat. Eesti on jätkuvalt valmis panustama, et meie ühiseid pürgimusi saadaks edu.

Eesti osaks sihtideni jõudmisel on eesmärgipärane arengukoostööpoliitika meie peamistes partnerriikides, millest üks on Afganistan. Lisaks julgeoleku tagamisele ISAF-i sõjalise missiooni egiidi all, viime Helmandi provintsis ühtlasi ellu pikaajalisi tervishoiu- ja haridusprojekte. Lisaks pakume välja ennast juba tõendanud parimaid riigivalitsemismehhanisme, kaasa arvatud elektroonilise hääletussüsteemi loomine Afganistani vastvalitud parlamendile.

Eesti toetab sealseid üleminekuprotsesse, mille hulgas on ka julgeoleku tagamisega seotud ülesannete järk-järguline üleandmine Afganistani võimudele. Sellistel protsessidel peab olema kindel tähtaeg, see üleminek peab olema pöördumatu. Seejuures tuleb kinni pidada käesoleva aasta aprillikuus Tallinnas toimunud ISAF-i kohtumisel sõlmitud lepetest. Ka Afganistani valitsusel tuleb järgida Kabuli konverentsil antud lubadust tugevdada oma valimissüsteemi. Sealsete võimude poolt heaks kiidetud reformikava kinnitab afgaanide tahet panustada oma riigi ülesehitamisse.

Mu daamid ja härrad.

Infotehnoloogiliste lahenduste areng on pannud minu kodumaal Eestis asju liikuma ja majanduse edenema viimase kahe aastakümne vältel. Just seetõttu nõustavad Eesti eksperdid praegu paljude riikide valitsusi IKT lahenduste väljatöötamisel.

Koostöös ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) ja Avatud Ühiskonna Instituudiga oleme asutanud eraldi akadeemia arengumaade nõustamiseks ja koolitamiseks e-riigiga seotud rakenduste väljatöötamisel ja IKT kasutamiseks avalike teenuste pakkumisel. Olen veendunud, et mida edukamad me oleme digitaalsete lõhe ületamisel, seda kiiremad ja püsivamad on ka meie ühised majanduslikud edusammud.

Austatav eesistuja,

ma tahan siinkohal tunnustada ÜRO jõupingutusi konsensusliku kokkuleppe saavutamisel naiste õiguste ja võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva agentuuri UN Women moodustamiseks. See aitab märkimisväärselt kaasa seatud sihtideni jõudmisel.

Me toetame vastloodud UN Women agentuuri, kuivõrd Eesti panus aastatuhande eesmärkide saavutamisse on otseselt seotud osalemisega ÜRO agentuuride, fondide ja programmide töös.

Mu daamid ja härrad,

alates hetkest, mil ÜRO põhikiri 65 aasta eest vastu võeti, on ÜRO panustanud üleilmse rahu ja julgeoleku tagamisse. Organisatsiooni rahumissioonide eelarve on alates 1991. aastast kasvanud enam kui viisteist korda suurenenud. ÜRO aktiivse ja mitmekülgse osaluseta oleks seis praegustes suuremates kriisipiirkondades Sudaanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja mujal hoopis keerulisem.

Siiski tuleb tõdeda, et arvestades ÜRO ühtekokku 15 käimasolevat sõjalist ja 12 poliitilist operatsiooni, hakkavad organisatsiooni võimalused end ilmselgelt ammendama. Me vajame reforme rahutagamisoperatsioonide tõhustamiseks ja regionaalsete tasakaalustavate jõudude mõju kasvatamiseks.

Eesti on vabatahtlikult suurendanud oma panust ÜRO rahutagamisjõudude eelarvesse. Oleme seda joont järginud viimased kümme aastat ega loobu sellest ka edaspidi.

ÜRO usutavus rahu ja julgeoleku tagamisel põhineb kõikide organisatsiooni liikmesriikide panusele. Me jagame ühiselt vastutust ÜRO põhikirja kätketud põhimõtete rakendamise eest. Nende põhimõtete hulgas on ka kohustus hoiduda jõuga ähvardamisest või jõu kasutamisest teiste riikide territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise iseseisvuse vastu.

Eesti kinnitab veelkord oma kindlat toetust Gruusia täielikule suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ja stabiilsusele. Kõik see on täielikult kooskõlas rahvusvahelise õiguse normidega. Selle pikaleveninud konflikti lahendamiseks tuleb jätkata Genfi kõnelusi nende esialgses formaadis.

Me peame tõsiselt ja praegu tegelema Gruusia humanitaarprobleemidega, eeskätt sellega, et põgenikud ja ümberasustatud isikud saaksid naasta turvaliselt ja väärikalt oma kodukohta. Me peame tagama humanitaartöötajate ja rahvusvaheliste vaatlejate ligipääsu konfliktikoldesse. Lisaks tuleb tagada liikumisvabadus kõigile inimestele, kes elavad Gruusia rahvusvaheliselt tunnustatud piirides.

Õiglust jalule seadmata võivad kõik katsed kestva rahu tagamiseks osutuda asjatuks. Sellest tulenevalt tõstan esile tänavu juunis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma Statuudi ülevaatekonverentsil vastu võetud muudatusotsust, mis annab kohtule võimaluse agressioonikuritegu menetleda. Eesti toetab täielikult rahvusvaheliselt kriminaalõigust, milles kannab keskset rolli sõltumatu ja tõhus Rahvusvaheline Kriminaalkohus.

Selle kõrval kinnitab Eesti oma toetust endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Tribunali tegevusele. Eesti annab oma osa tribunali poolt vastu võetud otsuste täitmisse.

Lahendus 21. sajandi julgeolekuküsimustele sõltub kõikide riikide, rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide edukast koostööst. Erandiks pole ka küberrünnete tõrjumine. Eesti kutsub kõiki riike ja organisatsioone üles arendama ühiselt, laialdaselt, ja piirüleselt võimet kaitsta oma kriitilist infotehnoloogiapõhist infrastruktuuri. Selle olulisust rõhutab ka ÜRO ekspertgrupi IKT valdkonna arenguraport.

Vajadust riikide ning era- ja riigisektori tihedama koostöö järele adume kogu selle kriitilisuses alles siis, kui mõistame, et küberründe korral võivad kõik harjumuspärased julgeolekumeetmed osutuda kasutuks. Võin teile kinnitada, et maksimaalne valmisolek tasub end reaalse kriisiolukorra saabudes igati ära.

Hr. Eesistuja,

Eesti jätkab aktiivset osalemist kõigis valdkondades, kus meie panus aitab midagi saavutada. Pean silmas eelkõige humanitaarabi valdkonda ning inimõiguste küsimusi.

Selles kontekstis on paslik meenutada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr. 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ vastuvõtmise 10ndat aastapäeva. Nüüd on aeg edasi liikuda ja rakendada uusi meetmeid nii globaalsel ÜRO, aga ka regionaalsetel ja riiklikel tasanditel. Uued tegevusjuhised naiste ja tütarlaste kaitseks, naiste osaluse suurendamiseks rahuläbirääkimisel ja konfliktijärgsel rahu ülesehitamisel peaks olema nende meetmete üheks osaks. Eestil peaks selles valdkonnas peagi valmima riiklik tegevuskava.

Eesti jätkab tööd inimõiguste ja demokraatlike põhivabaduste, sealhulgas sõna- ja väljendusvabaduse kaitsel. Me toetame ÜRO Inimõiguste Nõukogu (HRC) tugevdamist, millega kaasneb kõlavam hääl inimõiguste kaitseks kogu maailmas. Eesti soovib ühineda HRC-ga 2012. aastal.

Eesti on järjepidevalt, nii otseselt tööd kui ka raha panustades, suurendanud oma osalust ÜRO humanitaarabiga seotud valdkondades. ÜRO koordineerimisvõime mängis hiljaaegu kriitilist rolli Pakistanis ning päästis aasta alguses elusid Haiitil, kus Eesti logistikaeksperdid on tänaseks juba üle kuue kuu töötanud. Meie kogemus kinnitab selgesti, et edaspidi tuleb märksa enam pingutada pääste- ja ülesehitustööde sujuva ühitamise nimel.

Eestile teevad tõsist muret konfliktipiirkondades sagenevad inimõiguste põhimõtete rikkumised. Kahjuks ei paku humanitaarabi embleemid ja lipud enam seda kaitset, mis varem. Meil tuleb nõuda humanitaarabitöötajate julgeoleku parandamist. Lõppude lõpuks on humanitaarabi saavad riigid ju kohustatud tagama aitajate julgeoleku ja turvalisuse. Kui Eesti täitis hiljaaegu ÜRO hea humanitaardoonorluse algatuse kaaseesistuja rolli, siis keskendusime sellele, et tulevikus tõhustada humanitaarabi tõhusust ja humanitaarabi osutamise põhimõtteid.

Mu daamid ja härrad.

Lõpetuseks sooviksin veelkord rõhutada üht lihtsat tõde. ÜRO sarnaselt iga teise organisatsiooniga, on just nii tugev ja efektiivne, kui on tema liikmesriikide poliitiline tahe ja soov võtta vajadusel vastust. Vastutus on ühine nii suurtel kui väiksematel riikidel. Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti veendunud, et Lissaboni lepe suurendab Euroopa Liidu võimalusi mängida kaalukat rolli meie kõigi rahu, stabiilsuse ja majandusliku õitsengu tagamisel.

Ma tänan.

TopBack

© EV Alaline Esindus ÜRO juures 3 Dag Hammarskjöld Plaza, 305 East 47th Street, 6th Floor, New York, N.Y. 10017, tel. (1 212) 883 06 40,
e-mail: Mission.NewYork@mfa.ee