Eesti
English

Vabariigi Presidendi kõne ÜRO Peaassamblee 64. istungjärgul New Yorgis

25.09.2009

Härra president,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad,

Nii nagu paljud teist, olen ka mina viimasel aastal rääkinud praeguse üleilmse finantskriisi mõjust inimestele ja vajadusest sellele riiklikul või rahvusvahelisel tasemel tõhusalt reageerida. Kuigi see kriis on tihedalt seotud selliste teemadega nagu rahu ja turvalisus, inimõigused, areng ja paljud teised teemad, mis meile muret teevad, ei või me lubada, et see heidaks varju kõikidele neile globaalsetele probleemidele, millega praegu silmitsi seisame.

Praegu, aasta pärast rahaturgude kokkuvarisemist osutavad tsüklilised näitajad majanduse stabiliseerumisele. Kriis ei ole siiski veel möödas ning ikkagi jääb püsima vajadus taastada usaldus ja parandada finantssüsteem. Peale selle peaks igaüks meist hoiduma uute barjääride seadmisest, millega luuakse alus uue globaalse tasakaalutuse tekkimisele tulevikus.

Oleme lõpuks mõistnud oma kliimamuutustega võitlemise ülesande suurust ning ma tahaksin tänada peasekretäri, kes võõrustas kliimamuutuste tippkohtumist mõned päevad tagasi. See ei ole 100 meetri jooks, vaid pigem maraton, kus tuleb hoida kiirust. Ning kui meil õnnestub jääda rajale, oleme finišis kõik võitjad. Kuid aeg hakkab otsa saama. Sulavad liustikud, sagedamad ja ebanormaalselt laiaulatuslikud orkaanid, üleujutused ja kuumalained – see ei ole Maa, mida tahame oma lastele pärandada.

On vaja teha üleilmseid ja ühiseid jõupingutusi, et selle aasta detsembris Kopenhaagenis saavutada põhjalik ja ambitsioonikas kliimakokkulepe, mis puudutab aega pärast 2012. aastat. Selle koorma kandmiseks kutsun kõiki riike üles võtma endale kohustuslikud eesmärgid. Vastutus peab olema proportsionaalne tekitatud kahjuga. Olen veendunud, et kui rakendada põhimõtet, mille kohaselt saastaja maksab, hakkavad suurimad saastajad rohkem pingutama, mistõttu saavutatakse paremaid tulemusi.

Rohelise energia tootmine, taastuvenergia, energiatõhusus ja energiaallikate mitmekesistamine – kõik see aitab kaasa jätkusuutlikule keskkonna ja majanduse arengule, kuid aitab tagada ka meie turvalisust, sest siis ei sõltu me enam nii palju ammenduvatest fossiilsetest kütustest.

Üks oluline kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise viis Eestis on taastuvenergiaallikate, eriti biomassi ja tuuleenergia, laiaulatuslikum kasutamine. Aasta lõpuks moodustatakse Eesti Energia- ja Kliimaamet, mis hakkab aitama tarbijatel vähendada energiakulusid ja ehitada energiahoidlikke kodusid. See on ainult üks näide selle kohta, kuidas edasipüüdlik kliimapoliitika võib anda algtõuke uueks majanduskasvuks.

Et toetada põhikirja keskset mõtet, peame tagama Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile piisavalt ressursse, et ta saaks täita oma ainulaadset rolli rahvusvahelise turvalisuse tagamisel. ÜRO põhikirjas kätketud põhimõtted, sealhulgas kõikide liikmesriikide kohustus hoiduda jõu kasutamisega ähvardamisest ning jõu kasutamisest territoriaalse ühtsuse või mis tahes riigi poliitilise iseseisvuse vastu, peavad jääma Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevuse peamiseks alustalaks. ÜRO peab olema kohal pingekolletes, kus ta saab oma abi pakkuda.

Minu delegatsioon kasutab seda võimalust, et taas kord kinnitada oma selget toetust Gruusia turvalisusele ja stabiilsusele, mis põhineb iseseisvuse, suveräänsuse ja territoriaalse ühtsuse täielikul austamisel.

Jälgin sügava murega olukorda Afganistanis. On ülioluline, et valimiste tulemused oleksid afgaanide silmis seaduslikud. Afganistani tulevik on Afganistani inimeste kätes; meie, rahvusvaheline üldsus, saame ainult aidata. Ühendades uue valitsuse ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutused, saab ja tuleb saavutada kestev progress. Eesti on üks riikidest, kes on pidevalt suurendanud oma sõjalist ja tsiviilpanust Afganistanis.

Olen veendunud, et ÜRO toetatud rollil ja suuremal kohalolekul kogu riigis on positiivne mõju arengutegevuste koordineerimisele, mis omakorda toob rohkem vabaühendusi ja teisi rahvusvahelisi organisatsiooni sellesse piirkonda.

Peale riigisiseste ja -väliste konfliktide on tekkinud uued ja asümmeetrilised piire ületavad ohud: näiteks internetist põhjustatud oht. Küberoht ei ohusta mitte ainult eluliselt olulisi IT-süsteeme, vaid kõiki riike. Sel ajal, kui arvutitehnoloogia areneb kiiresti, oleme tunnistajaks ka ärevusttekitavatele ning palju kurjakuulutavamatele sündmustele: küberrünnakud muutuvad üha keerulisemaks ning neid kasutatakse järjest sagedamini. Seega on vaja nii valitsuse kui erasektori heatasemelist koostööd, et omandada palju tõhusamad oskused end seesuguste rünnakute eest kaitsta.

See suurenev üleilmne probleem nõuab, et rahvusvaheline tegevus oleks paremini koordineeritud ning et õigusraamistikku muudetaks riigi tasemel, sealhulgas seda, et pahatahtlikku küberrünnakut peetaks seaduse järgi kriminaalkuriteoks. Meie pikaajaline eesmärk peaks olema universaalse küberkultuuri – universaalselt ligipääsetava, turvalise ja ohutu keskkonna − loomine kõigile.

Mis puudutab humanitaarabi, siis ka selles vallas on meie ülesanne samavõrd keeruline. Arvatakse, et üleilmne ökoloogiline ebastabiilsus, poliitilised ja sõjalised konfliktid koos majandusliku ebastabiilsuse ja rahvastiku kasvuga suurendavad märkimisväärselt vajadust humanitaarabi järele ning selleks on vaja tulevikus jõupingutusi mitmekordistada. Peame olema valmis reageerima humanitaarkriisidele palju ennetavamalt, õiglasemalt ja üha tõhusamalt. Suurenevate vajaduste tõttu on vaja rohkem abi, paremat koordineerimist ja suuremat hulka abitajaid.

On tõsi, et praegu on meil kõigil majanduslikud probleemid, kuid samas on eluliselt oluline pidada oma lubadust pakkuda humanitaarabi. Praegu lühinähelikult tehtud finantsostsus või nõrgenev poliitiline tahe võib lõpuks osutuda palju kallimaks ning kaasa tuua väga pikaajalised ebasoodsad tagajärjed.

Tahaksin kiita suurepärast tööd, mida on teinud Humanitaarasjade Koordineerimise Amet (Office for the Coordination of Humanitarian Affairs - OCHA) ja liikmesriigid, et muuta koordineerimine humanitaarabitöötajate vahel tõhusamaks, ning nende tegevust klastersüsteemi rakendamisel. Hädaabi keskfondi (Central Emergency Response Fund - CERF) moodustamine kolm aastat tagasi on ennast õigustanud, sest õnnetuspiirkondades osutatakse abi palju kiiremini ja õiglasemalt. Et praegu juhib Eesti koos Iirimaaga Humanitaarabi põhimõtete ja heade tavade algatust (Good Humanitarian Donorship), soovitame kõigil abistajatel rakendada selle algatuse põhimõtteid, et humanitaarabi tugineks rohkem vajadustele ning et selle rahastamine oleks paindlikum.

Märk sellest, et peame oluliseks üleilmseid humanitaarabi probleeme, on see, et Eesti on sellel aasta ECOSOC-i asepresidendi kohal ning juhib arutelusid selles organis. Olen mures, sest paljudes humanitaarabi olukordades, eriti konfliktikolletes, järgitakse humanitaarabi põhimõtteid valikuliselt, mis ei lase kiiresti ja ohutult ohvrite juurde jõuda. Olen ühel meelel asepeasekretär John Holmesiga, et nii õigeaegne juurdepääs kui ka humanitaarabitöötajate ohutus ja turvalisus ei ole mitte ideoloogiline luksus, vaid praktiline vajadus.

On ütlematagi selge, et rasketel aegadel on ootused suuremad ning seetõttu jälgitakse üha tähelepanelikumalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust oma eesmärkide ellu viimisel.

Kuidas neid suuri ootusi siiski täita, kui ÜRO ise püüab ennast reformida? Viimaste aastate jooksul on liikmesriigid teinud palju selleks, et parandada ÜRO süsteemi, kus ühe olulise elemendi, Julgeolekunõukogu, reformimine on ikka veel pooleli. Kuigi mõistame, et reformimine on keeruline protsess, peame ka aru saama, et kui see protsess jääb poolikuks, on sellel rasked tagajärjed.

Mis puudutab veel ühte reformi valdkonda, ehk soolist reformi, siis selles on hiljuti saavutatud märkimisväärset edu, mis on ka oluline aastatuhande arengueesmärkide (Millennium Development Goals) saavutamisel. Ühtegi turvalisuse, arengu või inimõiguste eesmärki ei saa saavutada ilma naiste täieliku kaasamiseta. Eesti on pühendunult toetanud ÜRO fonde ja programme, et saavutada suguline võrdsus. Meie ühine kohus on tagada, et see reform saaks viivituseta ellu viidud.

Seistes silmitsi 21. sajandi esimese finantskriisi ja kiireneva globaalse soojenemisega, näeme, et ühise tegutsemise vajadus kasvab. Seetõttu meie, kõikide riikide juhid, oleme sel nädalal jälle kokku tulnud tuletamaks endile taas kord meelde, et peame keskenduma rahule ja heaolule ning tagama selle, et tegutseksime kõik üheskoos.

Tänan teid.

TopBack

© EV Alaline Esindus ÜRO juures 3 Dag Hammarskjöld Plaza, 305 East 47th Street, 6th Floor, New York, N.Y. 10017, tel. (1 212) 883 06 40,
e-mail: Mission.NewYork@mfa.ee