Eesti
English

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt ÜRO 69. peaassamblee üldarutelul

24.09.2014

Austatud president,peasekretär,ekstsellentsid,daamid ja härrad! Nende 364 päeva jooksul, mis on möödunud hetkest, mil mul oli viimati au selle assamblee poole pöörduda, on maailm tundmatuseni muutunud. Me oleme näinud üleilmse julgeolekuolukorra täielikku muutumist. Tajume seninägematut ohtu II maailmasõja järgsele rahule ja julgeolekule Euroopas ja maailmas, samal ajal kui terrorism, kliimamuutus, inimõiguste rikkumine ja Ebola viiruse levik on jätkuvalt üleilmsed probleemid, mida me kõik peame tõsiselt võtma. Peame ühendama jõud, et saavutada rahu ja stabiilsus Euroopas ja Lähis-Idas ning taastada rahvusvahelise õiguse usaldusväärsus. Mitte mingid asjaolud ei saa iial õigustada mingisugust terrorismi. ÜRO terrorismivastased konventsioonid allkirjastanud riigid on lubanud hoida ära ja uurida terroristide kuritegusid ning hoiduda nende toetamisest või vaikivast sallimisest. Peame kasutama diplomaatiat, ent ka survet riikide suhtes, mis toetavad terrorismi või selle taimelavaks olevaid äärmuslikke vaateid. ISIL kujutab tõsist ohtu Iraagi ja Süüria rahvale ning Lähis-Idale laiemalt. See terroristlik organisatsioon hukkab vange, tapab tsiviilisikuid ning paneb toime genotsiidi usuliste ja rahvusvähemuste suhtes. Tema jõhkrus, barbaarsed kuriteod ja äärmuslik ideoloogia ohustavad kogu inimkonda. Ta õõnestab üldisi inimväärtusi, mis on sätestatud ÜRO dokumentides. Me peame terroristid peatama. Eesti toetab üleilmseid jõupingutusi ISILi ja teiste terroriorganisatsioonide vastases võitluses ning on valmis neis jõupingutustes osalema. Siinkohal avaldan toetust ÜRO julgeolekunõukogu täna vastu võetud resolutsioonile välisriikide terroristlike võitlejate kohta. Daamid ja härrad! Veerand sajandit tagasi, imelisel 1989. aastal, tähistasid Euroopa ja demokraatlik maailm ajaloolist muutust. Langes Berliini müür. Lõppes külm sõda, mis oli pooleks sajandiks jaganud maailma vaenutsevateks leerideks. Sel aastal peaksime tähistama vabaduse ja demokraatia võidu aastapäeva. Selle asemel on 2014. aasta osutunud aastaks, mil rahvusvahelist korda sellisel kujul, mida oleme tundnud alates külma sõja lõppemisest, on rikutud ja see on kahtluse alla seatud. Küüniline geopoliitika on rahvusvahelistes suhtes taas esiplaanile kerkinud. Rahvusvahelisi lepinguid, millele toetus II maailmasõja järgse julgeolekuarhitektuuri stabiilsus, on rikutud. Lubage mul tuletada meelde seda, milles oleme ühiselt kokku leppinud. 1945. aastast pärit ÜRO hartas öeldakse: "Kõik ÜRO liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega." 1975. aasta Helsingi lõppaktis leppisid riigid mõlemalt poolt Atlandi ookeani mitte kasutada jõudu teise riigi piiride muutmiseks või selle iseseisvuse ohustamiseks. Riigid kohustusid pidama üksteise piire rikkumatuks ja hoiduma muutmast üksteise territooriumit sõjalise okupatsiooni objektiks. Sellist okupeerimist ega liidendamist ei tohtinud pidada legaalseks. 1990. aastal kohustusid kõik toonase Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Pariisi uuele Euroopa hartale allakirjutanud riigid Vancouverist Vladivostokini "täielikult tunnustama riikide vabadust valida oma julgeolekukorraldus". Krimmi annekteerimise ja Ida-Ukrainasse tungimisega rikkus üks allakirjutanu kõiki neid lepinguid. Seega oleme täiesti uues ja senitundmatus julgeolekukeskkonnas. Rahvusvaheline kogukond peab leidma lahenduse. Me peame jõustama aluslepingud, millele toetuvad meie rahu ja julgeolek. Daamid ja härrad! Ukraina kriis ei ole pelgalt kahe riigi vaheline konflikt. See pole isegi mitte üksnes Euroopa probleem. Kui kokkulepete ja seaduste asemel loeb rahvusvahelistes suhetes vaid toores jõud ning kui riigipiiride vägivaldne muutmine muutub aktsepteeritavaks normiks, siis on ohus kogu maailma stabiilsus. Nagu president Obama täna hommikul ütles: "See on arusaam maailmast, kus õigus on sellel, kellel on jõud." Ta lisas: "Me oleme veendunud, et kel õigus, sel jõud." Ka Eesti jagab seda seisukohta. Selline asjade käik tuleb resoluutselt hukka mõista. Rahvusvaheline kogukond ei saa jätta Krimmi nii, nagu see praegu on. Me ei tohi aktsepteerida külmutatud konflikte, mis on tekitatud geopoliitilistel eesmärkidel. Rahvusvahelise õigusega kooskõlas olevaid referendumeid ei saa korraldada kahe nädalaga võõrriigi relvajõudude juuresolekul. Selliste referendumite tulemusi ei saa lugeda kehtivateks. Iseseisvus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus peavad jääma riikide ja rahvaste põhiõigusteks. See hõlmab nende õigust suunata oma tulevikku ja valida oma liitlased, nagu ütleb Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Pariisi harta. Ei saa lubada, et neid suveräänsete rahvaste vabu valikuid kasutatakse agressiooni õigustamiseks. Agressiooni õigustati Ukraina soovimatusega valida oma julgeolekuliite. Ukraina soov tihendada kaubanduslikke ja poliitilisi suhteid Euroopa Liiduga, mis ei ole julgeolekukorraldus, tõi kaasa riigi tükeldamise. Mida saame teha, et taastada rahvusvaheliste lepingute kehtivus? Häiresignaale Ukrainas vallandunud sündmuste kohta kostus juba varem. Signaalid kõlasid juba kuus aastat tagasi Gruusias, ent keegi ei vaevunud äratuskella helinat kuulma. Me peame konfliktide ennetamisse tõsisemalt suhtuma. Me peame toetama riike, kes on langetanud valiku demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste kasuks, ning otsuseid, mis sellest tulenevad. Hiljutised sündmused sunnivad meid tõsiselt uuesti kaaluma ÜRO rolli. Kuidas saab edendada ÜRO üht põhieesmärki – üleilmset rahu ja julgeolekut –, kui rahvusvahelisi aluslepinguid eiratakse ning riigipiire muudetakse ja territooriume annekteeritakse jõuga? Me ei saa eirata tõsiasja, et julgeolekunõukogu on halvatud olukorras, kus manipuleeritakse rahvusvahelise õigusega ning mitmed kriisid on süvenenud. Julgeolekunõukogu on vaja reformida. Tema töömeetodeid ja põhimõtteid on vaja muuta, pöörates erilist tähelepanu avatusele, vastutusele ja läbipaistvusele. ÜRO julgeolekunõukogu alalistel liikmetel lasub tohutu vastutus rahvusvahelise rahu tagamise eest. Mitte ükski alaline liige ei tohi kuritarvitada vetoõigust, et ÜRO harta põhimõtetest kõrvale hiilida. Daamid ja härrad! Inimõigused on jätkuvalt üks ÜRO ja Eesti kõige hinnalisemaid väärtusi Kahjuks ei saa nende austamist ikka veel pidada normiks. Me ei saa nõustuda väidetega, et mõne riigi puhul inimõigused kultuurilistel põhjustel ei kehti. Nagu inimõiguste ülddeklaratsioonis öeldud, on inimõigused üldised, võõrandamatud ja puutumatud. Nende aluseks on iga inimese inimsus ja inimväärikus, olenemata tema sünnimaast. Rahu, õiglust, stabiilsust ega julgeolekut ei ole võimalik tagada ilma kõigi põhiliste inimõiguste austamiseta ja kaitsmiseta igas riigis ja kõigi valitsuste poolt. Lisaks peame pöörama erilist tähelepanu kõige haavatavamate rühmade õigustele. Naiste õigusi tuleb kaitsta igal pool. On tähtis, et naiste õiguste eest ja soolise vägivalla vastu seistaks kooskõlas ÜRO resolutsiooniga nr 1325. Me peame austama laste, vähemuste ja põliselanike õigusi ning hoolitsema erivajadustega inimeste eest. Sõnavabadus on määrava tähtsusega õigus. Mõned riigid on püüdnud peatada teabe vaba liikumist internetis ja piirata küberruumi riigipiiridega. Seda peame vältima. Internet peab jääma tõketeta teabevahetuse üldplatvormiks. Eesti on uhkusega kahekümne kolmest riigist koosneva internetivabaduse koalitsiooni asutajaliige. See koalitsioon toetab vaba eneseväljendust internetis ning ühist, vaba ja avatud internetti. Tegu on üleilmse algatusega, mis ühendab valitsusi, vabaühendusi, ettevõtjaid ja mõttekodasid. Tänavu aprillis kogunes koalitsioon meie pealinnas Tallinnas ja võttis vastu internetivabaduse Tallinna agenda, mis väljendab meie kindlat ühist veendumust, et kõigil inimestel on õigus samadele õigustele ja vabadustele nii internetis kui ka väljaspool seda. Küsimus ei ole pelgalt elustiilis. Internet on majanduskasvu mootor ja arengu võti. 1990. aastatest on see kasvanud üleilmseks võrguks, millel on ligikaudu kolm miljardit kasutajat. Lõviosa järgmisest miljardist internetikasutajast tuleb arengumaadest. ÜRO 2015. aasta järgses arengukavas peaks kajastuma uue tehnoloogia ja uute e-teenuste kui maailma julgeoleku ja jõukuse peamise teguri tähtsus. Mida enam me sõltume oma igapäevaelus e-teenustest, seda haavatavamad oleme küberrünnakutele. Küberjulgeolek ei ole tähtis mitte üksnes õiguste kaitseks, vaid ka majanduslikuks õitsenguks. Küberrünnakud võivad halvata elutähtsad teenused või taristud ja põhjustada lõputut majanduslikku kahju. Internetile juurdepääsu piiramine või interneti tsenseerimine ei ole aga vastus küberohtudele. Daamid ja härrad! Meie ees seisvate probleemide ületamiseks on vaja kestlikku arengut. Isegi praeguses hapras julgeolekukeskkonnas peame hoolitsema planeedi tuleviku eest ja pingutama maailma nimel, kus igaüks saaks elada väärikat elu, kannatamata puudust, vägivalda ja tõrjutust. Tänases maailmas, kus kõik on üksteisest vastastikku sõltuvad, on seda rahu ja julgeolekuta raske saavutada. Maailm on praegu silmitsi ka surmava viiruse puhanguga. Tegu pole enam mõne üksiku riigi kohaliku murega. Ebolast on saanud rahvusvaheline rahvatervise hädaolukord. Hoolimata valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutustest viirus üha levib. Me toetame üleilmse Ebola-vastase koalitsiooni püüdlusi viiruse levikut piirata ja peatada. Kliimamuutusest on mõne riigi jaoks saanud juba eksistentsiaalne oht. See avaldab dramaatilist mõju nende elutingimustele ja julgeolekule. Kõige haavatavamad on väikesaartest arengumaad. Nemad on varajane hoiatussüsteem teiste rahvaste jaoks, kui tsiteerida Kiribati presidenti hr Anote Tongi. Kui me ei tegutse piisavalt kiiresti, satuvad ohtu ka teised riigid. Me peame vaatama seda probleemi üleilmselt, mitte pelgalt lühiajalistest riiklikest või majandushuvidest lähtuvalt. Konflikti-, vägivalla- ja julgeolekuoht, samuti finants- ja majanduskriisi, kliimamuutuste, ressursside nappuse ja looduskatastroofide oht on kõik omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda terviklikult. Uus 2015. aasta järgse arengu kava peab olema tõeliselt universaalne. Säästva arengu eesmärke on kõige parem lahendada koos. Edusammud neis valdkondades tagab hea haldus, otsustusprotsessi läbipaistvus ja madal korruptsioon. Tulemuslikud ja vastutavad institutsioonid on säästva arengu jõulised võimaldajad ning moodne digitehnoloogia aitab meil neid luua. Eestis oleme töötanud välja e-valitsuse süsteemi, mis suurendab läbipaistvust ja piirab korruptsiooni. Oleme tutvustanud süsteemi kõigile huvitatud partneritele ja teeme seda meelsasti ka edaspidi. Daamid ja härrad! Alates 8. maist 1945 oleme arvanud, et oleme teatud ideoloogilistest deemonitest igavesti vabad. Ent täna oleme tunnistajaks 1938. aastast pärinevate ja ammu läbinähtud ideede naasmisele. Rahvuskaaslaste olemasolu välismaal on taas kasutatud territooriumi annekteerimise õigustusena. On aasta 2014, mitte 1938. Me näeme aga vihkamise, valede ja propaganda ideoloogia tagasitulekut. Me peame äärmusliku natsionalismi, homofoobia, ksenofoobia ja usulise ekstremismi selgelt hukka mõistma. Peame tuletama meelde ja veel kord kinnitama väärtusi, mille kaitseks ÜRO loodi. ÜRO, mis on ainulaadne julgeoleku ja rahu üleilmne vahend, peab olema edukas seal, kus Rahvasteliit omal ajal läbi kukkus. Ärgem unustagem. 75 aastat tagasi 23. augustil sõlmisid Hitleri Saksamaa ja Stalini Nõukogude Liit pakti, millega jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Nädal hiljem, 1. septembril, ründas Hitler Poolat. 17. septembril ründas Poolat ka Hitleri liitlane Nõukogude Liit ja II maailmasõda oli alanud. Tänavu 31. augustil möödus 20 aastat okupatsioonivägede – Stalini ja Hitleri pakti tulemus – lahkumisest Eestist. Ent vaid mõni päev hiljem, 5. septembril, röövisid Venemaa julgeolekujõud Eesti politseiniku Eesti territooriumilt ja viisid ta jõuga Moskvasse, kus teda hoitakse senini kurikuulsas NKVD Lefortovo vanglas. Me ei tohi enam iial lubada kellelgi jagada riike oma mõjusfäärideks. Rahvaste kogukond on turvaline vaid siis, kui tema kõige väiksemad liikmed tunnevad end turvaliselt. Me ei saa lubada ega luba ähvardusi ja hirmutamist 21. sajandi rahvusvahelistes suhetes. Euroopas ega maailmas ei saa olla rahu, julgeolekut ega õitsengut, kui me ei leia viisi, kuidas taasjõustada ja taaskehtestada kokkulepped, mille me kõik oleme sõlminud. Tänan tähelepanu eest!

TopBack

© EV Alaline Esindus ÜRO juures 3 Dag Hammarskjöld Plaza, 305 East 47th Street, 6th Floor, New York, N.Y. 10017, tel. (1 212) 883 06 40,
e-mail: Mission.NewYork@mfa.ee